Uudised

Riiklik lepitaja tegi pooltele alampalga osas uue ettepaneku

Riikliku lepitaja menetluses on alates 25.06.2015 kollektiivne töötüli Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel seoses alampalgas kokkuleppele mittejõudmisega. Eesti Ametiühingute Keskliidu avaldusest selgub, et osapooled on kohtunud kolmel korral ning arvukalt on peetud mitteametlikke vestlusi, kuid kokkuleppeks vajalikku lähenemist ei saavutatud. Tööandjate Keskliit pakub järgmise aasta üleriigiliseks töötasu alammääraks 417 eurot ja ülejärgmise aasta alammääraks 448 eurot, Ametiühingute Keskliit taotleb vastavalt 488 eurot ja 607 eurot. Samuti märgitakse avalduses, et Ametiühingute Keskliit peab vajalikuks kaasata alampalga läbirääkimiste protsessi ka valitsus, et sõlmida täiendava lepe võimalike majanduspoliitiliste meetmete kohta, mis aitaks ettevõtetel kõrgema miinimumpalga tõstmisega toime tulla. Tööandjad taolist vajadust ei näe.

Riikliku lepitaja kt eestvedamisel toimusid 06.08 ja 25.08.2015 kaks alampalga teemalist ümarlauda, kus osales ka tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev. Kohtumistel arutleti alampalga rolli üle ühiskonnas laiemalt: milliseid eesmärke peab alampalk täitma, milline on alampalga seos muude makromajanduslike näitajatega, milline on Eesti alampalga rakendamise praktika, kui jätkusuutlik on alampalga kokkuleppimise mudel jne. Vastava ülevaatega esines viimasel kohtumisel Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik.

10.09.2015 toimusid lepitusläbirääkimised, kus riiklik lepitaja pakkus välja kahe järgmise aasta palga alammäära võimalikud kriteeriumid: 2016. aasta palga alammäär oleks 41% 2016. aasta keskmisest palgast. 2017. aasta eesmärk: netosissetulek moodustaks 50% keskmisest netopalgast, st selleks peaks olema brutopalga alammäär 460 eurot kuus, mis koos Tööturuteenuste ja –toetuste seadusest tuleneva tulumaksutagastusega moodustab alampalga saaja netosissetulekuks 2017. aastal ca 467 eurot kuus ehk 49,8% prognoositavast sama aasta keskmisest netopalgast.

Peale kohtumisi ning arvukaid konsultatsioone tegi riikliku lepitaja kt pooltele ettepaneku sõlmida alampalga kokkulepe: kehtestada alates 01. jaanuarist 2016. a tunnitasu alammääraks 2,62 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 440 eurot ning kehtestada alates 01. jaanuarist 2017. a tunnitasu alammääraks 2,74 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 460 eurot.

Mõlemad pooled lükkasid tehtud ettepaneku tagasi, samas otsustati jätkata lahenduste otsmist riikliku lepitaja vahendusel.

Peale mitmekordseid konsultatsioone ja läbirääkimisi poolte ning tervise- ja tööministriga teeb riiklik lepitaja osapooltele ettepaneku sõlmida järgnev alampalga kokkulepe:

• Kehtestada alates 01. jaanuarist 2016. a tunnitasu alammääraks 2,54 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot.
• Kehtestada alates 01. jaanuarist 2017. a tunnitasu alammääraks 2,78 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot.

Riikliku lepitaja kohusetäitja ootab osapooltelt vastust oma pakkumisele hiljemalt 14.10.2015.

Töötüli menetlusse võtmine

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 25.06.2015, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse punktile 13, oma menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel seoses alampalga läbirääkimiste ummikusse jooksmisega. Avalduse töötüli lahendamiseks esitas Eesti Ametiühingute Keskliit 19.06.2015.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kohtub töötüli lahendamise esimeses etapis osapooltega eraldi ning arvestades kohtumiste tulemusi kavandab edasised lepitustegevused.

Täiendav info: Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

20nda aastapäeva konverents

Kahekümne tegevusaasta jooksul on riikliku lepitaja vahendust ja lepitust kasutanud pea kõikide elutähtsate valdkondade esindajad: tervishoiu-, hariduse-, energeetika-, transpordisektor, sh laevandus-, lennundus-, raudtee- ja ühistransport. Nendes sektorites on hõivatud üle 50 000 töötaja, keda see ühel või teisel moel puudutanud on.

Riikliku lepitaja institutsioon korraldab 20nda aastapäeva tähistamiseks konverentsi, kus arutletakse kollektiivsete töösuhete võimalike arengute üle. Otsitakse vastuseid küsimustele: kas kollektiivsetel töösuhetel on Eestis tulevikku ning mis kasu ja mõju on olnud senistel kokkulepetel ja mida oleme õppinud streikidest?

Riikliku lepitaja kt Henn Pärna sõnul on kollektiivsete töösuhete õppetunnid saadud, osapoolte oskus läbirääkida on paranenud, streigiohud vähenenud. „Kollektiivsed töösuhted on valikute ees: kas marginaliseeruda või leida teemasid ja valdkondi, mis kõnetaksid ühiskonda laiemalt. Tulenevalt sotsiaalpartnerite tehtavatest valikutest saab riikliku lepitaja institutsioon määratleda järgmiste perioodide eesmärke ja tegevusi,“ ütles Pärn.

Konverentsil osalevad töötajate ja tööandjate esindajad, kellel on vahetud kogemused riikliku lepitaja institutsiooniga. Samuti võtavad konverentsist osa kollektiivsete töösuhete valdkonna eest heaseisvad riigi esindajad.

Konverents toimub 22. mail 2015 algusega kell 10.30 Eesti Arhitektuurikeskuses Põhja puiestee 27a (Kultuurikatel).

Eestis tegeletakse kollektiivsete töötülide lahendamisega riiklikul tasemel alates 1995 aastast. Vastav institutsioon ja kord on kehtestatud “Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega”. Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades. Lepitajate poole pöördutakse siis, kui omavahelised läbirääkimised ei anna tulemusi ja tekib töörahu katkemise oht.

Lisainformatsioon:

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kt
Riikliku Lepitaja Kantselei
Tel: 5156665
e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

Transpordi Ametiühing ja GoBus jõudsid kokkuleppele

Transpordi Ametiühing ja GoBus sõlmisid eile värske kollektiivlepingu ja palgaleppe, mille järgi teenivad GoBusi bussijuhid alates 1. veebruarist vähemalt 3,30-eurost tunni- ja 810-eurost kuupalka.

Lisaks töötasude tõusule paranevad ettevõttes ka mõned sotsiaalsed tagatised ning bussjuhtide kõrval tõusevad ka mitmete teiste GoBusi töötajate palgad. Samuti jäävad kehtima aasta alguses kehtestatud mullusest kõrgemad lisatasumäärad.

Transpordi Ametiühingu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul paneb eile sõlmitud leping selleks korraks punkti väga pikalt kestnud ning keeruliselt kulgenud kollektiivläbirääkimistele, mille tulemusel sündis läbi mõlemapoolsete kompromisside kokkulepe, millega jäävad loodetavasti rahule nii bussijuhid kui ka tööandja.

„Meil on hea meel, et jõudsime läbirääkimiste laua taga värske kollektiivlepinguni ning tunnustame tööandjat pingutuse eest, kuna mõistame, et kokku lepitud numbriteni jõudmine ei olnud tööandjale sugugi kerge,“ rääkis Toomel lisades, et ka riiklikul lepitajal oli suur roll poolte üksteisele lähemale toomisel.

Transpordi Ametiühingu bussijuhtide koordinaatori Aare Kübarsepa hinnangul on kollektiivleping GoBusiga täna ja ka varem olnud teistega võrreldes sisuliselt kõige lähemal põhjamaade omadele. „GoBusi lepingus on kõik töötasud korrektselt kirjas ja arusaadavad ning see tagab töötajatele kindluse, et kokkulepitud töötasu alati ka korrektselt välja makstakse,“ lausus Kübarsepp lisades, et bussijuhid ei pea muretsema näiteks sellepärast, et kui nende kütusekulu talvel pisut suurem on, siis sellepärast nende palkade kallale minnakse.

AS-i GoBus juhatuse esimees Enn Randmaa väljendas heameelt, et osapooled said pikaajaliste ning keeruliste läbirääkimiste tulemusena töötasudes kokkuleppele, millega ühtlasi tagatakse töörahu. „GoBusi jaoks on tähtis see, et töötajad teeniksid tööle väärilist tasu. Äsja allkirjastatud palgaleppes kehtivate tariifide alusel töötasude maksmine on eelarveliselt küll pingeline, kuid me kavatseme lepingut väärikalt täita. Oleme sellega palgatasemelt Eesti parimaid töötasusid maksvate bussiettevõte hulgas,“ sõnas Randmaa.

Lisaks GoBusile sõlmis Transpordi Ametiühing värskelt kollektiivlepingu ka Narva Bussivedudega, millega tõusis sealsete bussijuhtide tunnipalk samuti 3,30-eurole. Järgmine suurem väljakutse ametiühingule on jõuda uue sektorileppeni Autoettevõtete Liiduga ning kollektiivlepinguteni bussiettevõtetes, kus kehtiv leping puudub.

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing


Allikas: Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing

Medtöötajate palgatõusu sisaldav kollektiivleping sai allkirjad

Täna pärastlõunal allkirjastati sotsiaalministeeriumis riikliku lepitaja juures tervishoiutöötajate palgatõusu sisaldav kollektiivleping.

Valituses eile heaks kiidetud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loeteluga suurendatakse arsti, õe ja hooldaja miinimumbrutotunnipalka, mis on uuest aastast arsti puhul 9, õe puhul 5 ning hooldaja puhul 3 eurot tunnis.

Seni kehtinud kollektiivlepingu järgi on arsti miinimum tunnitasu 8 eurot, õel 4,5 ja hooldustöötajal 2,6 eurot tunnis.

Kollektiivlepingu allkirjastamisel osalesid arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit, õdede liit, kiirabi liit, haiglate liit, haigekassa ja sotsiaalministeerium.

Arstide liidu esindaja Andres Kork ütles ERRi raadiouudistele, et liit on saavutatud kokkuleppega rahul. \”Ma arvan, et kõige olulisem on praegu sõnum, et samm-sammult kahe aasta jooksul olukord paraneb. See sõnum on selline, mis hoiab noori, vähemalt osa neist Eestist ära minemast, mis on praegu kõige olulisem, sest me teame, kui harva võib praegu näha noort arsti või õde.\”

Õdede liidu president Ester Öpik loodab, et selle lepinguga kaasnev töötasu tõus paneb nii mõnegi õe, kel kohver juba pakitud oli, ümber mõtlema.

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et läbirääkimiste tulemused sõltuvad väga töövõtjatest. \”Tänu ja tunnustus selle eest,\” ütles Sule. Tänase kokkuleppe taga on väga suuri kompromisse, mille tarvis on väga paljud inimesed pidanud tegema jõupingutusi.

Tegu on suurima ulatusega kollektiivlepinguga Eestis, sest see hõlmab ligikaudu kahtekümmend tuhandet tervishoiuala töötajat.

ERR

Tervishoiuala kollektiivlepingu allkirjastamine

Riikliku lepitaja menetluses on alates k.a septembrist töötüli tervishoiutöötajate ametiühingute ja Eesti Haiglate Liidu ning Kiirabi Liidu vahel seoses üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud eriarvamustega osapoolte vahel.
Lepitusprotseduurid on toimunud konstruktiivses ja ühtteist mõistvas õhkkonnas ning seetõttu on homme võimalik allkirjastada tervishoiuala kollektiivleping aastateks 2015-2016.
Antud leppe puhul on tegemist kõige suurema mõjujõuga kollektiivlepinguga Eestis, hõlmates ligikaudu 20 000 tervishoiuala töötajat.
Palgatõus tervishoiusektoris ületab oluliselt keskmist palgatõusu, mis näitab et Eesti riik hoolib ja väärtustab tervishoius töötavaid inimesi. Lepitaja tänab protsessile kaasa aidanud koostööpartnereid – Eesti Haigekassat ja Sotsiaalministeeriumi tulemusliku koostöö eest.
Töörahu tervishoiusektoris tagab stabiilsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse patsientidele.

Lepingu allkirjastamine toimub reedel, 19. detsembril 2014 kell 13.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125.

Täiendav info: riikliku lepitaja kt Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

Eelkokkuleppe allkirjastamine

PRESSITEADE
06. november 2014

Riikliku lepitaja kt on teinud tervishoiu töötüli pooltele ettepaneku sõlmida Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu ning Eesti Haiglate Liidu vahel eelkokkuleppe, mis arvestab riikliku lepitaja poolt 16.10.2014 tehtud ettepaneku tingimusi.

Eelkokkuleppe allkirjastamine toimub 07. novembril algusega kell 11.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125

Täiendav info: riikliku lepitaja kt Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

Lepitaja tegi tervishoiu töötüli lahendamiseks ettepaneku

Riikliku lepitaja ettepanek 3-7/3 16.10.2014

Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit

Eesti Kiirabi Liit Eesti Õdede Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,

pidades esmatähtsaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele, võttes eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgnevatel aastatel mitte tõsta ja lähtudes demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu,

ning teadmises et Vabariigi Valitsus kehtestab Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mis arvestavad palgakomponendi kehtestamisega 2015. aastaks vähemalt: arsti puhul 9,00 eurot tunnis, õe puhul 5,00 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,00 eurot tunnis ning 2016. aastaks vähemalt: arsti puhul 10,00 eurot tunnis, õe puhul 5,50 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,30 eurot tunnis.

1. Üldsätted
1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.3. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.4. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal
1.1.5. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.6. Hooldustöötaja – hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu
2.1. Töötasu alammäärad
2.1.1. Kehtestada alates 01.01.2015. a töötasu alammääraks arstidele 9,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,00 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,25 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,00 eurot tunnis.
2.1.2. Kehtestada alates 01.01.2016. a töötasu alammääraks arstidele 10,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,50 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,7 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,30 eurot tunnis.

3. Arst-residentide tööaeg ja töötasu
3.1 Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas.

3.2 Arst-residentide töötasu alammäär
3.2.1 arst-residendi tunnitasu alammäär on võrdne arsti tunnitasu alammääraga.

3.3 Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

4. Töö- ja puhkeaeg
4.1. Tööaja summeeritud arvestus
Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud.

5. Koolitus
Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõikele 3.

6. Töökoormused
Pooled ja kaasatud organisatsioonid moodustavad töörühma(d), mis töötavad välja arstide, õdede ja hooldajate üldist töökoormuse hindamist võimaldavad personalistandardid eriarstiabis. Personalistandardid kinnitatakse töörühmas osalenud organisatsioonide juhtorganite poolt ning vormistatakse Lepingu lisana. Pooled ja kaasatud organisatsioonid teevad ühise ettepaneku sotsiaalministrile kehtestada kokkulepitud personalistandardid ministri määrusega. Tööandjad kohustuvad alates 2015. aastast võrdlema tegelikke personali töökoormusi kokkulepitud personalistandarditega ning tegema vastava informatsiooni kättesaadavaks töötajaid esindavatele Pooltele. Saadud informatsiooni kasutatakse haiglates kohalike kollektiivlepingute sõlmimisel.

7. Lepingu laiendamine
7.1. Lepingu punktides 2, 3, 4 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:
7.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest
7.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.6 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

8. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus
Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord
9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2016.a.
9.2. Juhul kui üks pooltest ei ole vähemalt 3 kuud enne Lepingu tähtaja saabumist teinud teistele pooltele kirjalikku ettepanekut uue kollektiivlepingu sõlmimiseks käesoleva Lepinguga reguleeritud küsimuste osas, pikeneb käesoleva Lepingu kehtivus ühe aasta võrra. Kui uut kollektiivlepingut ei sõlmita enne Lepingu tähtaja saabumist, lõpeb Leping tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.
9.3. Lepingu automaatne üheaastane pikenemine, juhul kui on täidetud punkti 9.2 esimeses lauses sätestatud tingimus, kehtib tähtajatult. Punkti 9.2 teises lauses sätestatud tingimus kehtib ka pikenenud Lepingu puhul, arvestusega, et pikenenud Leping lõpeb vastava üheaastase tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.
9.4. Lepingus saab muudatusi teha poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. Muudatuste tegemise ettepanekut ei loeta uue lepingu sõlmimise ettepanekuks ning muudatuste tegemise ettepaneku tegemine ei lõpeta Lepingu kehtivust.
9.5. Lepingu kehtivuse ajal on pooled ja kaasatud organisatsioonid kohustatud täitma Lepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

10. Leping on vormistatud kuues võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud ja riiklik lepitaja saavad ühe eksemplari.

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tervishoiuala lepituskoosolek

Tervishoiuala lepituskoosolek toimub 02.10.2014 algusega kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi hoone V korruse saalis.

Täiendav info: 6269 962

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku lepitaja kt võttis tervishoiu töötüli menetlusse

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 18.09.2014 oma menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel seoses üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivse töötüliga. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid tervishoiuala töötajate ja tööandjate Liidud ühiselt 16.09.2014.

Riikliku Lepitaja Kantselei