Uudised

Töötasu alammäärade kokkuleppe allkirjastamine

PRESSITEADE

Riikliku Lepitaja Kantselei

28.10.2015

Töötasu alammäärade kokkuleppe allkirjastamine

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit allkirjastavad 28. oktoobril 2015 töötasu alammäärade kokkuleppe aastateks 2016 ja 2017. Kokkuleppega kehtestatakse 01. jaanuarist 2016. aasta tunnitasu alammääraks 2,54 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot ning alates 01. jaanuarist 2017 vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus. Kokkulepet laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses ning kehtestatakse kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele töölepingu seaduse tähenduses.

Arvamusi kokkuleppe kohta on olnud erinevaid, kuid riikliku lepitaja kt Henn Pärna sõnul ei ole õige hinnata kokkulepitut ainult majanduslikust aspektist, tuleb lähtuda ka ühiskonna ootustest, mis seekord olid ülikõrged. „Tee kokkuleppeni on olnud kõiki osapooli arendav ning see võimaldab edasi minna memorandumis kokkulepituga ja seda juba valitsuskomisjoni tasemel,“ ütles Pärn.

Lepitajale oli esmakordne kogemus olla vahendajaks kollektiivses töötülis tööturu osapoolte vahel, kelle pädevusse kuulub lepitaja ametisse nimetamine.

Kollektiivne töötüli Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel on olnud riikliku lepitaja menetluses alates 25. juunist 2015. Lisaks tavapärasele lepituskoosolekule korraldas riikliku lepitaja kohusetäitja töötasu alammäära temaatika sügavamaks avamiseks kaks ümarlauda, kus osalesid vastava ala eksperdid ja ametnikud.

Kokkuleppe allkirjastamine toimub 28. oktoobril 2015 kell 15.30 Sotsiaalministeeriumi majas, ruumis 125.

 Kõik ajakirjanikud on oodatud sündmust jäädvustama.

 Lisainformatsioon

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kt

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tel: 5156665

e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

www.riikliklepitaja.ee

 

 

 

Ametiühingud nõustusid miinimumpalga tõusuga 430 euroni

Ametiühingute keskliidu juhatus kiitis täna heaks riikliku lepitaja viimase pakkumise miinimumpalga tõusuks seniselt 390 eurolt 430 euroni tuleval ja 470 euroni ülejärgmisel aastal, kuid lisas sellele omapoolsed ettepanekud.

„Kuigi 2017. aastal jõuame ammu unistatud tasemele, kus alampalk moodustab 41 protsenti keskmisest palgas, üsna lähedale, on see jätkuvalt allpool suhtelist vaesuspiiri, seega me peame jätkama palgasurvet sektorites,“ rääkis ametiühingute keskliidu juhataja Peep Peterson.

Tema sõnul tegi ametiühingute juhatus rea ettepanekuid, kuidas tagada palgakasvu jätkusuutlikkus tulevikus.

Esiteks tuleks moodustada kolmepoolne valitsuskomisjon, mis käsitleks tööturu sõlmprobleeme. Teiseks tuleks kaaluda erinevate trahvi-, tasu- ja maksumäärade lahtisidumist töötasu alammäärast.

Kolmandaks leiab Peterson, et tuleks parandada riiklikku statistikat alampalga kohta, et erinevad hinnangud miinimumpalga saajate kohta ei erineks nii olulisel määral.

Millal alampalga kokkuleppe alla kirjutatakse, selgub nädala jooksul.

Riiklik lepitaja tegi eelmisel nädalal uue lepitusettepaneku, mille kohaselt moodustab töötasu alammäär 430 eurot 2016. aastal ja 470 eurot 2017. aastal. Tööandjate keskliit teatas toona, et pooldab riikliku lepitaja pakkumist.

 

Ärileht: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ametiuhingud-noustusid-miinimumpalga-tousuga-430-euroni?id=72689061

Tööandjad pooldavad riikliku lepitaja pakutud miinimumpalka

Eesti Tööandjate Keskliit pooldab riikliku lepitaja täna tehtud pakkumist miinimumpalga tõusuks ja kutsub ametiühinguid seda vastu võtma, et tagada Eesti töötajatele ja tööandjatele kindlustunne. Lõpliku otsuse tegemiseks koguneb keskliidu volikogu 21. oktoobril.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on tööandjad valmis alampalka tõstma oluliselt kiiremini kui kosub keskmine palk ja seda hoolimata majanduse vaid kaheprotsendisest kasvust, ekspordimahtude langusest ja miinusmärgiga hinnatõusust.

„Läbirääkimised on kestnud kaua, aasta lõpp on lähedal ning nii töötajad kui ka tööandjad vajavad kindlustunnet,“ ütles Tamsar. „Anname endale aru, et mitmele sektorile on sellises mahus alamplaga tõus raske ja see võib kaasa tuua ka töökohtade kadumist, kuna maailmaturgudel on olukord pingelisemgi kui kevadel, mil läbirääkimisi alustati. Soovis lepitaja pakkumine vastu võtta on rohkem head tahet ja sotsiaalset vastutustunnet kui kaineid majanduslikke argumente. Miinimumpalk peab tõusma, et töötaval inimesel oleks võimalik toime tulla.”

Tamsar tunnustas riiklikku lepitajat intensiivse töö eest kompromisside otsimisel.

“Poliitikud unustasid enne valimisi, et miinimumpalgas lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Andes katteta lubadusi palga ülikiireks tõusuks kergitati tööinimeste ootused põhjendamatult kõrgeks. Tänan riiklikku lepitajat, kes on kuulanud ära mõlemad osapooled ja pakkunud välja kompromissi, mis arvestab ka majandusseadustega. Kutsun ametiühinguid seda kompromissi vastu võtma,” sõnas Tamsar.

“Peame aru saama, et Eesti ettevõtjad tegutsevad tihedas ülemaailmses konkurentsisituatsioonis ning liiga järsk palgatõus ei jätaks neile võimalust teha investeeringuid ning arendada oma tegevust targemaks ja tootlikumaks. Sellel on otsene mõju Eesti majanduse aregusse ja seega kõigi eestimaalaste heaolu paranemisse, lisaks tooks kaasa just madalapalgaliste töökohtade suuremahulise kadumise,” lisas ta.

Riiklik lepitaja esitas täna Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule lepitusettepaneku kehtestada alates 1. jaanuarist 2016 tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Alates 2017. aastast oleksid miinimummäärad vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus.

Praegu kehtib Eestis riiklik miinimumpalk 390 eurot.

Riiklik lepitaja tegi pooltele alampalga osas uue ettepaneku

Riikliku lepitaja menetluses on alates 25.06.2015 kollektiivne töötüli Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel seoses alampalgas kokkuleppele mittejõudmisega. Eesti Ametiühingute Keskliidu avaldusest selgub, et osapooled on kohtunud kolmel korral ning arvukalt on peetud mitteametlikke vestlusi, kuid kokkuleppeks vajalikku lähenemist ei saavutatud. Tööandjate Keskliit pakub järgmise aasta üleriigiliseks töötasu alammääraks 417 eurot ja ülejärgmise aasta alammääraks 448 eurot, Ametiühingute Keskliit taotleb vastavalt 488 eurot ja 607 eurot. Samuti märgitakse avalduses, et Ametiühingute Keskliit peab vajalikuks kaasata alampalga läbirääkimiste protsessi ka valitsus, et sõlmida täiendava lepe võimalike majanduspoliitiliste meetmete kohta, mis aitaks ettevõtetel kõrgema miinimumpalga tõstmisega toime tulla. Tööandjad taolist vajadust ei näe.

Riikliku lepitaja kt eestvedamisel toimusid 06.08 ja 25.08.2015 kaks alampalga teemalist ümarlauda, kus osales ka tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev. Kohtumistel arutleti alampalga rolli üle ühiskonnas laiemalt: milliseid eesmärke peab alampalk täitma, milline on alampalga seos muude makromajanduslike näitajatega, milline on Eesti alampalga rakendamise praktika, kui jätkusuutlik on alampalga kokkuleppimise mudel jne. Vastava ülevaatega esines viimasel kohtumisel Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik.

10.09.2015 toimusid lepitusläbirääkimised, kus riiklik lepitaja pakkus välja kahe järgmise aasta palga alammäära võimalikud kriteeriumid: 2016. aasta palga alammäär oleks 41% 2016. aasta keskmisest palgast. 2017. aasta eesmärk: netosissetulek moodustaks 50% keskmisest netopalgast, st selleks peaks olema brutopalga alammäär 460 eurot kuus, mis koos Tööturuteenuste ja –toetuste seadusest tuleneva tulumaksutagastusega moodustab alampalga saaja netosissetulekuks 2017. aastal ca 467 eurot kuus ehk 49,8% prognoositavast sama aasta keskmisest netopalgast.

Peale kohtumisi ning arvukaid konsultatsioone tegi riikliku lepitaja kt pooltele ettepaneku sõlmida alampalga kokkulepe: kehtestada alates 01. jaanuarist 2016. a tunnitasu alammääraks 2,62 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 440 eurot ning kehtestada alates 01. jaanuarist 2017. a tunnitasu alammääraks 2,74 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 460 eurot.

Mõlemad pooled lükkasid tehtud ettepaneku tagasi, samas otsustati jätkata lahenduste otsmist riikliku lepitaja vahendusel.

Peale mitmekordseid konsultatsioone ja läbirääkimisi poolte ning tervise- ja tööministriga teeb riiklik lepitaja osapooltele ettepaneku sõlmida järgnev alampalga kokkulepe:

• Kehtestada alates 01. jaanuarist 2016. a tunnitasu alammääraks 2,54 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot.
• Kehtestada alates 01. jaanuarist 2017. a tunnitasu alammääraks 2,78 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot.

Riikliku lepitaja kohusetäitja ootab osapooltelt vastust oma pakkumisele hiljemalt 14.10.2015.

Töötüli menetlusse võtmine

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 25.06.2015, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse punktile 13, oma menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel seoses alampalga läbirääkimiste ummikusse jooksmisega. Avalduse töötüli lahendamiseks esitas Eesti Ametiühingute Keskliit 19.06.2015.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kohtub töötüli lahendamise esimeses etapis osapooltega eraldi ning arvestades kohtumiste tulemusi kavandab edasised lepitustegevused.

Täiendav info: Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

20nda aastapäeva konverents

Kahekümne tegevusaasta jooksul on riikliku lepitaja vahendust ja lepitust kasutanud pea kõikide elutähtsate valdkondade esindajad: tervishoiu-, hariduse-, energeetika-, transpordisektor, sh laevandus-, lennundus-, raudtee- ja ühistransport. Nendes sektorites on hõivatud üle 50 000 töötaja, keda see ühel või teisel moel puudutanud on.

Riikliku lepitaja institutsioon korraldab 20nda aastapäeva tähistamiseks konverentsi, kus arutletakse kollektiivsete töösuhete võimalike arengute üle. Otsitakse vastuseid küsimustele: kas kollektiivsetel töösuhetel on Eestis tulevikku ning mis kasu ja mõju on olnud senistel kokkulepetel ja mida oleme õppinud streikidest?

Riikliku lepitaja kt Henn Pärna sõnul on kollektiivsete töösuhete õppetunnid saadud, osapoolte oskus läbirääkida on paranenud, streigiohud vähenenud. „Kollektiivsed töösuhted on valikute ees: kas marginaliseeruda või leida teemasid ja valdkondi, mis kõnetaksid ühiskonda laiemalt. Tulenevalt sotsiaalpartnerite tehtavatest valikutest saab riikliku lepitaja institutsioon määratleda järgmiste perioodide eesmärke ja tegevusi,“ ütles Pärn.

Konverentsil osalevad töötajate ja tööandjate esindajad, kellel on vahetud kogemused riikliku lepitaja institutsiooniga. Samuti võtavad konverentsist osa kollektiivsete töösuhete valdkonna eest heaseisvad riigi esindajad.

Konverents toimub 22. mail 2015 algusega kell 10.30 Eesti Arhitektuurikeskuses Põhja puiestee 27a (Kultuurikatel).

Eestis tegeletakse kollektiivsete töötülide lahendamisega riiklikul tasemel alates 1995 aastast. Vastav institutsioon ja kord on kehtestatud “Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega”. Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades. Lepitajate poole pöördutakse siis, kui omavahelised läbirääkimised ei anna tulemusi ja tekib töörahu katkemise oht.

Lisainformatsioon:

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kt
Riikliku Lepitaja Kantselei
Tel: 5156665
e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

Transpordi Ametiühing ja GoBus jõudsid kokkuleppele

Transpordi Ametiühing ja GoBus sõlmisid eile värske kollektiivlepingu ja palgaleppe, mille järgi teenivad GoBusi bussijuhid alates 1. veebruarist vähemalt 3,30-eurost tunni- ja 810-eurost kuupalka.

Lisaks töötasude tõusule paranevad ettevõttes ka mõned sotsiaalsed tagatised ning bussjuhtide kõrval tõusevad ka mitmete teiste GoBusi töötajate palgad. Samuti jäävad kehtima aasta alguses kehtestatud mullusest kõrgemad lisatasumäärad.

Transpordi Ametiühingu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul paneb eile sõlmitud leping selleks korraks punkti väga pikalt kestnud ning keeruliselt kulgenud kollektiivläbirääkimistele, mille tulemusel sündis läbi mõlemapoolsete kompromisside kokkulepe, millega jäävad loodetavasti rahule nii bussijuhid kui ka tööandja.

„Meil on hea meel, et jõudsime läbirääkimiste laua taga värske kollektiivlepinguni ning tunnustame tööandjat pingutuse eest, kuna mõistame, et kokku lepitud numbriteni jõudmine ei olnud tööandjale sugugi kerge,“ rääkis Toomel lisades, et ka riiklikul lepitajal oli suur roll poolte üksteisele lähemale toomisel.

Transpordi Ametiühingu bussijuhtide koordinaatori Aare Kübarsepa hinnangul on kollektiivleping GoBusiga täna ja ka varem olnud teistega võrreldes sisuliselt kõige lähemal põhjamaade omadele. „GoBusi lepingus on kõik töötasud korrektselt kirjas ja arusaadavad ning see tagab töötajatele kindluse, et kokkulepitud töötasu alati ka korrektselt välja makstakse,“ lausus Kübarsepp lisades, et bussijuhid ei pea muretsema näiteks sellepärast, et kui nende kütusekulu talvel pisut suurem on, siis sellepärast nende palkade kallale minnakse.

AS-i GoBus juhatuse esimees Enn Randmaa väljendas heameelt, et osapooled said pikaajaliste ning keeruliste läbirääkimiste tulemusena töötasudes kokkuleppele, millega ühtlasi tagatakse töörahu. „GoBusi jaoks on tähtis see, et töötajad teeniksid tööle väärilist tasu. Äsja allkirjastatud palgaleppes kehtivate tariifide alusel töötasude maksmine on eelarveliselt küll pingeline, kuid me kavatseme lepingut väärikalt täita. Oleme sellega palgatasemelt Eesti parimaid töötasusid maksvate bussiettevõte hulgas,“ sõnas Randmaa.

Lisaks GoBusile sõlmis Transpordi Ametiühing värskelt kollektiivlepingu ka Narva Bussivedudega, millega tõusis sealsete bussijuhtide tunnipalk samuti 3,30-eurole. Järgmine suurem väljakutse ametiühingule on jõuda uue sektorileppeni Autoettevõtete Liiduga ning kollektiivlepinguteni bussiettevõtetes, kus kehtiv leping puudub.

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing


Allikas: Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing

Medtöötajate palgatõusu sisaldav kollektiivleping sai allkirjad

Täna pärastlõunal allkirjastati sotsiaalministeeriumis riikliku lepitaja juures tervishoiutöötajate palgatõusu sisaldav kollektiivleping.

Valituses eile heaks kiidetud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loeteluga suurendatakse arsti, õe ja hooldaja miinimumbrutotunnipalka, mis on uuest aastast arsti puhul 9, õe puhul 5 ning hooldaja puhul 3 eurot tunnis.

Seni kehtinud kollektiivlepingu järgi on arsti miinimum tunnitasu 8 eurot, õel 4,5 ja hooldustöötajal 2,6 eurot tunnis.

Kollektiivlepingu allkirjastamisel osalesid arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit, õdede liit, kiirabi liit, haiglate liit, haigekassa ja sotsiaalministeerium.

Arstide liidu esindaja Andres Kork ütles ERRi raadiouudistele, et liit on saavutatud kokkuleppega rahul. \”Ma arvan, et kõige olulisem on praegu sõnum, et samm-sammult kahe aasta jooksul olukord paraneb. See sõnum on selline, mis hoiab noori, vähemalt osa neist Eestist ära minemast, mis on praegu kõige olulisem, sest me teame, kui harva võib praegu näha noort arsti või õde.\”

Õdede liidu president Ester Öpik loodab, et selle lepinguga kaasnev töötasu tõus paneb nii mõnegi õe, kel kohver juba pakitud oli, ümber mõtlema.

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et läbirääkimiste tulemused sõltuvad väga töövõtjatest. \”Tänu ja tunnustus selle eest,\” ütles Sule. Tänase kokkuleppe taga on väga suuri kompromisse, mille tarvis on väga paljud inimesed pidanud tegema jõupingutusi.

Tegu on suurima ulatusega kollektiivlepinguga Eestis, sest see hõlmab ligikaudu kahtekümmend tuhandet tervishoiuala töötajat.

ERR

Tervishoiuala kollektiivlepingu allkirjastamine

Riikliku lepitaja menetluses on alates k.a septembrist töötüli tervishoiutöötajate ametiühingute ja Eesti Haiglate Liidu ning Kiirabi Liidu vahel seoses üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud eriarvamustega osapoolte vahel.
Lepitusprotseduurid on toimunud konstruktiivses ja ühtteist mõistvas õhkkonnas ning seetõttu on homme võimalik allkirjastada tervishoiuala kollektiivleping aastateks 2015-2016.
Antud leppe puhul on tegemist kõige suurema mõjujõuga kollektiivlepinguga Eestis, hõlmates ligikaudu 20 000 tervishoiuala töötajat.
Palgatõus tervishoiusektoris ületab oluliselt keskmist palgatõusu, mis näitab et Eesti riik hoolib ja väärtustab tervishoius töötavaid inimesi. Lepitaja tänab protsessile kaasa aidanud koostööpartnereid – Eesti Haigekassat ja Sotsiaalministeeriumi tulemusliku koostöö eest.
Töörahu tervishoiusektoris tagab stabiilsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse patsientidele.

Lepingu allkirjastamine toimub reedel, 19. detsembril 2014 kell 13.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125.

Täiendav info: riikliku lepitaja kt Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

Eelkokkuleppe allkirjastamine

PRESSITEADE
06. november 2014

Riikliku lepitaja kt on teinud tervishoiu töötüli pooltele ettepaneku sõlmida Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu ning Eesti Haiglate Liidu vahel eelkokkuleppe, mis arvestab riikliku lepitaja poolt 16.10.2014 tehtud ettepaneku tingimusi.

Eelkokkuleppe allkirjastamine toimub 07. novembril algusega kell 11.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125

Täiendav info: riikliku lepitaja kt Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei