Kui töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu vahel on tekkinud kollektiivlepingu sõlmimisel, täitmisel või muutmisel vaidlus, milles pooled ei suuda kokkuleppele jõuda, on võimalus pöörduda abi saamiseks riikliku lepitaja poole. Pöördumine on põhjendatud juhul, kui eelnevalt on toimunud omavahelised läbirääkimised ja need ei ole andnud tulemusi või ka siis, kui üks osapooltest keeldub läbirääkimistest.
Lepitaja poole pöördumise korral on kollektiivse töötüli lahendamise käik järgmine:
- Vaidluses osalevad pooled või pool esitab kirjaliku avalduse riiklikule lepitajale. Avaldus koostatakse vabas vormis ning sellele lisatakse poolte vahel eelnevalt toimunud läbirääkimiste protokollid, kirjalikud kokkulepped, vaidlusalused kollektiivlepingud ja muud asjasse puutuvad materjalid;
- Riiklik lepitaja võtab hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist töötüli lahendamise enda menetlusse.
- Lepitaja kuulab ära mõlema poole seisukohad, nõuab vajadusel täiendavaid dokumente ning vajadusel kaasab eksperte nõudmiste põhjendatuse ja tööandja majanduslike võimaluste kindlaksmääramiseks;
- Lepitaja võib saata pooltele kirjalikke kompromissettepanekuid, millele tuleb vastata kolme päeva jooksul;
- Lepitaja kutsub kokku läbirääkimisteks lepituskoosoleku. Seda juhatab lepitaja ja sellest on pooled kohustatud osa võtma;
- Kui pooled ei jõua läbirääkimiste käigus kokkuleppele, siis on lepitajal võimalus esitada pooltele omapoolne kokkuleppe projekt. Sellega nõustumiseks või mittenõustumiseks on aega kolm päeva;
- Kui ka siis ei jõuta kokkuleppele, otsustab lepitaja leppimisprotsessi jätkamise, peatamise või lõpetamise küsimuse.
Leppimine vormistatakse kas kollektiivlepingu sõlmimisega poolte vahel või lepitaja kirjaliku otsusena poolte poolt kokkulepitud põhimõtete kohta. Lepitaja otsusena vormistatud poolte poolt kokkulepitud põhimõtetele kirjutavad alla pooled ja lepitaja. Lepitaja kirjaliku otsusena vormistatakse ka leppimise mitte saavutamine. Otsusele kirjutab alla lepitaja. Allakirjutatud kollektiivleping või lepitaja kirjalik otsus on pooltele kohustuslik ja jõustub allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas. Leppimise mittesaavutamisel on tüli pooltel seaduslik õigus rakendada vastaspoole mõjutamiseks radikaalsemaid vahendeid, sealhulgas streike ja töösulge.