Uudised

Riikliku lepitaja pakutud bussisektori uue üldtöökokkuleppe tingimused said sotsiaalpartnerite heakskiidu

Eesti Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esindajad nõustusid Riikliku lepitaja ettepanekuga sõlmida uus üldtöökokkulepe (bussisektori laienda­tud kollektiiv­leping) kolmeks aastaks, mis tõstab bussijuhtide kuupalga alammäära järgmisel aastal 1050 euroni, 2021.a. 1150 euroni ning 2022.a. 1250 euroni.

Üldtöökokkuleppe projektiga saab peatselt tutvuda osapoolte veebileheküljel. Huvitatud isikud saavad ühe kuu jooksul esitada lepingupooltele kollektiivlepingu projekti kohta oma põhjendatud arvamusi ja ettepanekuid. Üldtöökokkulepe jõustub aprillis 2020.a.

Uus üldtöökokkulepe tõstab bussijuhtide töötasu ligi kolmandiku võrreldes tänasega ning tagab kolmeks aastaks töörahu avalikul reisijateveol. Lisaks annab see põhimõtteline otsus „rohelise tule“ kollektiivlepingute sõlmimisele bussiettevõtetes.

Lisainfo: Riiklik lepitaja Meelis Virkebau (tel 503 81 68)

Sotsiaalpartnerid nõustusid Riikliku lepitaja alampalga ettepanekuga

Tänasel lepituskoosolekul võtsid Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad vastu Riikliku lepitaja ettepaneku sõlmida uus alampalga kokkuleppe kaheks aastaks. Saavutatud kokkuleppe kohaselt on üleriigiline alampalk järgmisel aastal 584 eurot kuus (täistööaja korral) ning 3,48 eurot tunnis. 2021.a. tõuseb üleriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutväärtuse fikseerivad tööandjad ja ametiühingud järgmisel suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020.a. juunis.

Tööturu osapooled leppisid ühtlasi kokku algatada ühine uuring üleriigilise alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.

Üleriigilise alampalga kokkulepe 2020.-2021.aastaks allkirjastatakse esmaspäeval, 25. novembril Eesti Ametiühingute Keskliidus.

 

Meelis Virkebau

Riiklik lepitaja

19.11.2019

H. Pärna viimane tööpäev ja kollektiivlepingu sõlmimine

Teisipäev, 28. veebruar 2017, on riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna viimane tööpäev, mille raames toimub muuhulgas Narva Haridustöötajate Liidu ja Narva Linnavalitsuse vahelise kollektiivlepingu sõlmimine.

Vastav töötüli on lepitaja menetluses olnud alates 2015. aasta suvest. Töötüli menetluse käigus kohtus lepitaja kt korduvalt mõlema osapoolega. Narva linnavalitsuses toimunud personalimuudatuste tõttu protsess vahepeal peatus, mille taaskäivitamine võttis aega. Osapooled töötasid vahepeal iseseisvalt kollektiivlepingu sõlmimise nimel, kuid siiski ei suudetud kokkuleppele jõuda õpetajate kontakttundide osas. Riikliku lepitaja kohusetäitja tegi osapooltele lepitusettepaneku, mille pooled vastu võtsid.

Lepitaja näeb sõlmitava kollektiivlepingu mõju laiemana kui ainult töövõtjate ja tööandjate töösuhete reguleerimisena. „Sotsiaalne dialoog ja selle tulemusena sündinud kollektiivleping aitab oluliselt kaasa juhtimis- ja suhtlemiskultuuri paranemisele Ida-Virumaal,“ ütleb Henn Pärn.

Eestis on probleemiks, et õpetajate ühendustel puudub sageli partner, kellega oleks võimalik sotsiaaldialoogi pidada, seetõttu tunnustab riikliku lepitaja kt Narva Linnavalitsust, kes on positsioneerinud ennast tööandja esindajana. Samuti tunnustab Pärn Narva Haridustöötajate Liitu, kes on olnud järjepidevaks ja konstruktiivseks partneriks õpetajaskonna huvide esindamisel.

Koos kollektiivlepingu sõlmimisega toimub ameti üleandmine uuele riiklikule lepitajale Meelis Virkebaule, kes asub ametisse 01. märtsil 2017.a.

Kollektiivlepingu allkirjastamine ja ameti üleandmine toimub 28. veebruaril 2017 algusega kell 15.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125.

Lisainformatsioon

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kt
Riikliku Lepitaja Kantselei
Tel: 5156665
e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee
www.riikliklepitaja.ee

Uus riiklik lepitaja on Meelis Virkebau

Valitsus nimetas 9. veebruaril 2017  uueks riiklikuks lepitajaks endise Eesti Tööandjate Keskliidu tegevidirektori, pikaaegse volikogu liikme Meelis Virkebau. Virkebau asub ametisse märtsikuust ja peatab sellega seoses oma tegutsemise Tööandjate volikogus. Virkebau nimetatakse riikliku lepitaja ametikohale viieks aastaks alates 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2022.

Virkebau võitis riikliku lepitaja ametikohale kuulutatud avaliku konkursi, mille kolmeliikmelisse komisjoni kuulus tervise- ja tööminister ning tööandjate ja töötajate keskliitude esindajad.

Meelis Virkebaul on Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas omandatud kõrgharidus rahanduse ja krediidi alal ning Estonian Business Schoolis ärijuhtimise alal. Ta on töötanud mitmetes tootmisettevõtetes müügi- või tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja tegevdirektor.

Samuti oli ta aastatel 2003-2004 Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja tegevdirektor. Lisaks on Meelis Virkebau alates 2007. aastast Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, 2008. aastast Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige ning 2016. aastast Kutsekoja tehnika, tootmise ja töötlemise kutsenõukogu aseesimees.

Riikliku lepitaja otsus tervishoiu töötüli lepitusmenetluse kohta

R I I K L I K   L E P I T A J A

O T S U S   3-1/3.19

Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluse kohta

Tallinn                                                                                                                   02.02.2017

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 07.04.2016, vastavalt riikliku lepitaja põhimäärusele, oma menetlusse tervishoiuala kollektiivse töötüli kollektiivlepingu sõlmimise küsimuses. Töötüli üheks pooleks on töötajaid esindavad organisatsioonid: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiu Kutseliit, Eesti Õde Liit ja teiseks pooleks tööandjaid esindavad liidud: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid töötajaid esindavad organisatsioonid 01.04.2016.

Töötüli menetluse esimeses etapis kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja töötüli asjaolude välja selgitamise eesmärgil eraldi töötajate esindajatega ja tööandja esindajaga.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kutsus kolmel korral: 31.05.16, 29.09.16, 09.01.17 kokku lepituskoosolekud, kus pooled väljendasid omapoolseid seisukohti seoses kollektiivlepingu sõlmimisega ja andsid ülevaate tervishoius toimuvast. Lisaks toimunud lepituskoosolekutele kutsus lepitaja kokku tervishoiualase ümarlaua, kus osalesid lisaks töötüli osapooletele Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ja Rahandusministeeriumi esindaja ning Haigekassa esindajad. Ümarlaual käsitleti põhjalikumalt tervishoiuasutustes toimuvat tingimustes, kus ravijuhtude arv on aasta-aastalt vähenenud.

Menetluse käigus väljendasid töötüli osapooled vajadust sõlmida lisaks kollektiivlepingule ka ühiste kavatsuste protokoll, mis sisaldaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse parandamise ja tervishoiu rahastamise suurendamise põhimõtted. Dokumendile pidanuks alla kirjutama lisaks töötüli osapooltele ka tervise- ja tööminister ning Eesti haigekassa juhatuse esimees.

Arvestades kohtumistel ja aruteludes kuuldut, osapoolte poolt tehtud ettepanekuid ning konsulteerides Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajatega lepingu rahastamise küsimusi, tegi riikliku lepitaja kt 23.01.2017 osapooltele lepitusettepaneku 3-1/3.18, mis sisaldas kollektiivlepingu projekti ja ühiste kavatsuste protokolli (ettepanek lisatud otsusele).

Töötüli osapooled esitasid lepitusettepaneku paketile järgmised eriarvamused.

Tervishoiutöötajate ametiühingud lükkasid ettepaneku tagasi, kuna pakutu sellisel kujul ei anna nendele kindlust, et võetakse konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, mis tagaksid patsientidele vajaliku õigeaegse ja kvaliteetse ravi (eriarvamus lisatud otsusele).

Haiglate Liit väljendas rahulolematust rahastatavate ravijuhtude vähenemisega Haigekassa ja tervishoiuteenuste osutajate vahel sõlmitavates lepingutes, vaatamata antud lubadusele ravijuhtude arvu tõusu kohta 2017. aastal. See tekitab Haiglate Liidu liikmetes kahtlust lepitusettepaneku jõukohasuses kõigile liidu liikmetele. Samuti ei ole EHL rahul sellega, et kollektiivlepingust jäi välja nende ettepanekuna tehtud punkt, mis välistaks koefitsientide vähendamise lepingumahtu ületava töö eest tasumisel (eriarvamus lisatud otsusele).

Perearstide Selts andis teada, et nemad ei ole pakutud tingimustel valmis lepet sõlmima, kuna haiglaarstiabi ja perearstiabi peab kohtlema võrdselt, kõik lähenemised rahastada arste lähtuvalt erialast või konkreetsest töökohast on vastuvõtmatud ning palgakomponendi tõus eriarstiabis ning perearstiabis peab olema võrdsetel alustel (eriarvamus lisatud otsusele).

Eelnevast tulenevalt ei ole riikliku lepitaja kohusetäitjal võimalik jätkata lepitusmenetlust ja uute ettepanekute esitamist.

Vastavalt riikliku lepitaja põhimääruse punktile 22 lõpetab riikliku lepitaja kt kollektiivse töötüli lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel leppimust saavutamata.

Riikliku lepitaja kt avaldab tunnustust osapooltele lepitusmenetluse käigus tehtud töö eest. Omavahel suudeti kokku leppida pikalt lahenduseta olnud töökoormuste ja puhkuste küsimused. Riikliku lepitaja kt peab oluliseks, et osapoolte vahel protsessi käigus tekkinud senisest suurem usaldus säiliks. Kahju on sellest, et kuigi pooled jõudsid alampalga küsimustes kokkuleppele, mis taganuks kahe aasta jooksul hooldajate ja õdede palgatõusu 20 % ja arstidel 10 % ulatuses, jääb kollektiivleping sõlmimata.

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kohusetäitja

Riiklik lepitaja kutsub kokku tervishoiuala lepituskoosoleku

Teisipäeval, 31. mail 2016 toimub tervishoiuala töötüli esimene lepituskoosolek, kuhu on osalema kutsutud tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit ja tööandjate esindajatena: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Perearstide Selts. Tegemist on laiendatud lepituskoosolekuga, kus on lubanud osaleda ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Ametiühingud esitasid aprilli alguses lepitajale kaks töötüli avaldust. Esimeses paluti abi kehtiva kollektiivlepingu mittetäitmise osas, mis puudutab töötajate personalistandardite kehtestamist. Selles osas toimus lepitaja juures osapoolte vaheline kohtumine, mille tulemusel osapoolte arusaamad lähenesid ning nüüdseks on ette võetud samme probleemi lahendamiseks.

Teine avaldus puudutas uue kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivset töötüli. Vaatamata osapoolte omavahelistele kohtumistele ei olnud osapooled üheski uue kollektiivlepingu projekti punktis kokkuleppele jõudnud.

Menetluse alguses kohtus lepitaja osapooltega eraldi, samuti toimusid kohtumised haigekassa esindajate ning tervise- ja tööministriga. Kohtumistel sai selgeks, et kergeid lahendusi osapoolte käsutuses ei ole. „Homsel kohtumisel on oluline täpsustada vajalike ning võimalike vahendite hulk ja määrata ajagraafik töörahu säilitamiseks sektoris,“ ütles Henn Pärn.

Lepituskoosolek toimub 31. mail 2016 algusega kell 11.00 Sotsiaalministeeriumi V korruse saalis.

 Lisainformatsioon

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kt

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tel: 5156665

e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

www.riikliklepitaja.ee

Riikliku lepitaja aruteluring pakkus tuumakat töötülide analüüsi

Kolmapäeval, 6. aprillil 2016 korraldas Riikliku Lepitaja Kantselei aruteluringi, milles osalesid Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, Meelis Virkebau, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Meelis Virkebau, Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja OÜ Stratkom juhataja Raul Rebane. Arutelu juhtis Eero Raun.

Aruteluringis võeti kõneaineks teemad, mis on tõusetunud seoses viimase kümne aasta suuremate töötülidega alates 2007. aasta transporditöötajate ja tervishoiutöötajate hoiatusstreikidest kuni 2015. aasta alampalgaläbirääkimisteni. Ühisosa otsides ja pikaajalisi sihte sõnastades analüüsiti senist sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi.

Arutelu osapooled tõid ühiselt välja, et läbirääkimiskultuur on Eestis töötülide lahendamisel oluliselt paranenud, ent Põhjamaade tasemeni jõudmiseks on veel arenguruumi. Lepituskõnelusi alustades on oluline kindlustada, et osapooled saaks põhimõistetest ühtmoodi aru. Järjest enam omandab töötülide puhkemisel kaalu ühe või teie eluala mittemateriaalne väärtustamine ühiskonnas.

Kollektiivsetel töötülidel on olnud ka positiivne külg – nende menetlemisel on täpsustunud osapoolte seisukohad ning selginenud ka valdkondlikud juurprobleemid, mille lahendite sõnastused on omakorda ülesandepüstitus poliitilistele otsustajatele.

Aruteluringi osapooled võtsid kokku hetkeseisu ja lähiaja perspektiivi seoses mullu toimunud alampalgaläbirääkimistega. Ühtlasi sõnastasid arutlejad oma seisukohad ja soovitused, milline võiks olla riikliku lepitaja roll ja ülesanded lähiaastatel.

Eilses debatis soovitasid partnerid tulevikus lepitajal laiemalt sekkuda ühiskondlikkesse protsessidesse, milles oleks lepitajal teadmisi, kogemusi ja ka mõju. „Seda on seni tegemast mind hoidnud minu alalhoidlik maailmavaade. Tingimustes, kus avalik meediaruum on sageli  vaenulik mistahes arvamuste suhtes, olen leidnud võimaluse korrastada avalikku ruumi lepituse laiema käsitluse vormis,“ selgitas Henn Pärn.

Riikliku lepitaja kt Henn Pärna arvamuse kohaselt on leppimuse saavutamisel oluline roll just ennetustööl ning see eeldab täielikku usaldust partnerite ja lepitaja vahel. „Sa pead iga päev looma usaldust,“ sedastas Henn Pärn.

Riikliku lepitaja aruteluringi „Lepitamine kui avaliku ruumi korrastamine“ salvestas Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal, seda on võimalik vaadata ERR veebis http://uudised.err.ee/v/eesti/3589a280-5500-4103-ad3d-f6c394c2edc2/arutelusaade-riikliku-lepitaja-loodud-labiraakimiskultuur-peab-laienema

 Lisainformatsioon

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kt

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tel: 5156665

e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

www.riikliklepitaja.ee

Töötasu alammäärade kokkuleppe allkirjastamine

PRESSITEADE

Riikliku Lepitaja Kantselei

28.10.2015

Töötasu alammäärade kokkuleppe allkirjastamine

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit allkirjastavad 28. oktoobril 2015 töötasu alammäärade kokkuleppe aastateks 2016 ja 2017. Kokkuleppega kehtestatakse 01. jaanuarist 2016. aasta tunnitasu alammääraks 2,54 eurot tunnis ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot ning alates 01. jaanuarist 2017 vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus. Kokkulepet laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses ning kehtestatakse kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele töölepingu seaduse tähenduses.

Arvamusi kokkuleppe kohta on olnud erinevaid, kuid riikliku lepitaja kt Henn Pärna sõnul ei ole õige hinnata kokkulepitut ainult majanduslikust aspektist, tuleb lähtuda ka ühiskonna ootustest, mis seekord olid ülikõrged. „Tee kokkuleppeni on olnud kõiki osapooli arendav ning see võimaldab edasi minna memorandumis kokkulepituga ja seda juba valitsuskomisjoni tasemel,“ ütles Pärn.

Lepitajale oli esmakordne kogemus olla vahendajaks kollektiivses töötülis tööturu osapoolte vahel, kelle pädevusse kuulub lepitaja ametisse nimetamine.

Kollektiivne töötüli Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel on olnud riikliku lepitaja menetluses alates 25. juunist 2015. Lisaks tavapärasele lepituskoosolekule korraldas riikliku lepitaja kohusetäitja töötasu alammäära temaatika sügavamaks avamiseks kaks ümarlauda, kus osalesid vastava ala eksperdid ja ametnikud.

Kokkuleppe allkirjastamine toimub 28. oktoobril 2015 kell 15.30 Sotsiaalministeeriumi majas, ruumis 125.

 Kõik ajakirjanikud on oodatud sündmust jäädvustama.

 Lisainformatsioon

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kt

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tel: 5156665

e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

www.riikliklepitaja.ee

 

 

 

Ametiühingud nõustusid miinimumpalga tõusuga 430 euroni

Ametiühingute keskliidu juhatus kiitis täna heaks riikliku lepitaja viimase pakkumise miinimumpalga tõusuks seniselt 390 eurolt 430 euroni tuleval ja 470 euroni ülejärgmisel aastal, kuid lisas sellele omapoolsed ettepanekud.

„Kuigi 2017. aastal jõuame ammu unistatud tasemele, kus alampalk moodustab 41 protsenti keskmisest palgas, üsna lähedale, on see jätkuvalt allpool suhtelist vaesuspiiri, seega me peame jätkama palgasurvet sektorites,“ rääkis ametiühingute keskliidu juhataja Peep Peterson.

Tema sõnul tegi ametiühingute juhatus rea ettepanekuid, kuidas tagada palgakasvu jätkusuutlikkus tulevikus.

Esiteks tuleks moodustada kolmepoolne valitsuskomisjon, mis käsitleks tööturu sõlmprobleeme. Teiseks tuleks kaaluda erinevate trahvi-, tasu- ja maksumäärade lahtisidumist töötasu alammäärast.

Kolmandaks leiab Peterson, et tuleks parandada riiklikku statistikat alampalga kohta, et erinevad hinnangud miinimumpalga saajate kohta ei erineks nii olulisel määral.

Millal alampalga kokkuleppe alla kirjutatakse, selgub nädala jooksul.

Riiklik lepitaja tegi eelmisel nädalal uue lepitusettepaneku, mille kohaselt moodustab töötasu alammäär 430 eurot 2016. aastal ja 470 eurot 2017. aastal. Tööandjate keskliit teatas toona, et pooldab riikliku lepitaja pakkumist.

 

Ärileht: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ametiuhingud-noustusid-miinimumpalga-tousuga-430-euroni?id=72689061

Tööandjad pooldavad riikliku lepitaja pakutud miinimumpalka

Eesti Tööandjate Keskliit pooldab riikliku lepitaja täna tehtud pakkumist miinimumpalga tõusuks ja kutsub ametiühinguid seda vastu võtma, et tagada Eesti töötajatele ja tööandjatele kindlustunne. Lõpliku otsuse tegemiseks koguneb keskliidu volikogu 21. oktoobril.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on tööandjad valmis alampalka tõstma oluliselt kiiremini kui kosub keskmine palk ja seda hoolimata majanduse vaid kaheprotsendisest kasvust, ekspordimahtude langusest ja miinusmärgiga hinnatõusust.

„Läbirääkimised on kestnud kaua, aasta lõpp on lähedal ning nii töötajad kui ka tööandjad vajavad kindlustunnet,“ ütles Tamsar. „Anname endale aru, et mitmele sektorile on sellises mahus alamplaga tõus raske ja see võib kaasa tuua ka töökohtade kadumist, kuna maailmaturgudel on olukord pingelisemgi kui kevadel, mil läbirääkimisi alustati. Soovis lepitaja pakkumine vastu võtta on rohkem head tahet ja sotsiaalset vastutustunnet kui kaineid majanduslikke argumente. Miinimumpalk peab tõusma, et töötaval inimesel oleks võimalik toime tulla.”

Tamsar tunnustas riiklikku lepitajat intensiivse töö eest kompromisside otsimisel.

“Poliitikud unustasid enne valimisi, et miinimumpalgas lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Andes katteta lubadusi palga ülikiireks tõusuks kergitati tööinimeste ootused põhjendamatult kõrgeks. Tänan riiklikku lepitajat, kes on kuulanud ära mõlemad osapooled ja pakkunud välja kompromissi, mis arvestab ka majandusseadustega. Kutsun ametiühinguid seda kompromissi vastu võtma,” sõnas Tamsar.

“Peame aru saama, et Eesti ettevõtjad tegutsevad tihedas ülemaailmses konkurentsisituatsioonis ning liiga järsk palgatõus ei jätaks neile võimalust teha investeeringuid ning arendada oma tegevust targemaks ja tootlikumaks. Sellel on otsene mõju Eesti majanduse aregusse ja seega kõigi eestimaalaste heaolu paranemisse, lisaks tooks kaasa just madalapalgaliste töökohtade suuremahulise kadumise,” lisas ta.

Riiklik lepitaja esitas täna Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule lepitusettepaneku kehtestada alates 1. jaanuarist 2016 tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Alates 2017. aastast oleksid miinimummäärad vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus.

Praegu kehtib Eestis riiklik miinimumpalk 390 eurot.