Riiklik lepitaja võttis 17.01.2012 oma menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Vabariigi Valitsuse vahel õpetajate 2012. aasta töötasu alammäärade tõstmise küsimuses. Avalduse töötüli lahendamiseks esitas Eesti Haridustöötajate Liit 12.01.2012.
Riikliku Lepitaja Kantselei
RIIKLIK LEPITAJA
O T S U S
3-9/4
Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja
Eesti Haiglate Liidu vahelise lepitusmenetluse peatamise kohta
Tallinn 30.11.2011
Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 10.10.2011 menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel kollektiivlepingu sõlmimise küsimuses, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse (edaspidi KTLP) § 13. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit 05.10.2011.
Lähtudes KTLP § 15 alustas lepitaja lepitusmenetlust töötüli põhjuste ja kõigi asjaolude väljaselgitamisega. 18.10.2011 kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärn Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu esindajate Iivi Luige ja Katrin Olo-Laansooga. 19.10.2011 kohtus lepitaja kohusetäitja Eesti Arstide Liidu esindajate Andrus Mäesalu ja Katrin Rehemaaga ning Eesti Haiglate Liidu esindaja Urmas Sulega.
Peale esitatud dokumentidega tutvumist ja osapooltega kohtumist selgus, et poolte vahel ei ole toimunud ühtegi läbirääkimiste vooru ning kollektiivlepingu sõlmimisel ei ole jõutud ühegi sisulise, ligi sajast punktist koosneva kollektiivlepingu projekti aruteluni.
25.10.2011 kutsus lepitaja kokku lepituskoosoleku 03.11.2011. Enne seda palus Eesti Arstide Liidul ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidul täpsustada töötüli põhjust.
03.11.2011 toimunud lepituskoosolekul, kus otsustati muuhulgas, et esmajoones räägivad osapooled läbi 2012. aasta arstide, õdede ja hooldustöötajate töötasu alammäärades. Sellest tulenevalt võttis lepitaja kohusetäitja ülesandeks küsida Haigekassalt hinnangut nõutud töötasu alammäärade tõusu rahalise mõju kohta Haigekassa eelarvele. Lepitaja kohusetäitja saatis vastava taotluse Haigekassale 03.11.2011, vastus saabus 11.11.2011. Vastuses teatatakse, et töötasu alammäärade tõus nõuaks täiendavalt 77,3 miljonit eurot.
Lepitaja kohusetäitja saatis 15.11.2011 osapooltele Haigekassa vastuse ning palus tööandjal anda hinnang töötajate poolt tehtud ettepanekutele, mittenõustumise korral palus anda omapoolsed ettepanekud 2012. aasta töötasu alammäärade kohta. EHL vastas oma 25.11.2011 kirjas, et osapooled ei saa praeguses lepitusmenetluses asuda sõlmima mingisugust muud kollektiivlepingut (sh sõlmima kollektiivlepingut, mis hõlmaks teatud EAL ja ETK 16. septembri 2011. a ettepanekule lisatud kollektiivlepingu punkte), kui seda kollektiivlepingut, mis KLS § 7 lg 2 kohaselt edastati kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada.
03.11.2011 toimunud lepitusläbirääkimistel, lepiti kokku, et EHL analüüsib läbi EAL ja ETK poolt esitatud kollektiivlepingu projekti ning esitab kirjalikult omapoolsed arvamused nimetatud lepingu punktide kohta. Vaatamata eeltoodule, teatas EHL oma protokolli parandustes, et ta ei saa nõustuda protokolli vastavate otsustega, kuna selliseid kokkuleppeid osapoolte vahel ei olevat sündinud.
03.11.2011 toimunud lepituskoosolekul palus Eesti Haiglate Liit vastata Eesti Arstide Liidul ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidul kahele küsimusele: 1. konkreetselt milliseid töötajate gruppe töötüli pooled esindavad ja millest tuleneb selline esindusõigus; 2. milline on kollektiivlepingu projektis sisalduvate tervishoiuala töötajate töötasu tunnipalga alammäärade ja muude töötajatele soodsamate töötingimuste kehtestamise rahaline mõju Haigekassa ravikindlustuse eelarvele ja riigieelarvele ning millised peaksid olema nimetatud kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ametiühingud vastasid EHL küsimustele 07.11.2011. Tööandja vastustest riikliku lepitaja kohusetäitjale 15.11.2011 ja 25.11.2011 selgub, et tööandja hinnangul ei ole võimalik töötüli menetlusega edasi minna, kuivõrd EHL ei ole saanud konkreetset vastust keda EAL ja ETK konkreetselt esindavad, samuti jääb tööandja seisukohale, et kollektiivlepingu projekti tuleb vaadata tervikuna, et hinnata ja analüüsida leppe mõju Haigekassa eelarvele ja riigieelarvele.
EAL ja ETK saatsid 23.11.2011 riikliku lepitaja kohusetäitjale pöördumise, kus paluvad riiklikul lepitajal vormistada eriarvamuste protokoll. Riikliku lepitaja kohusetäitja ei saa seda palvet rahuldada, kuna on veendunud, et kõik vajalikud ja võimalikud toimingud kokkuleppe saavutamiseks ei ole veel sooritatud.
Lepitusmenetlus on jõudnud faasi, kus ei ole võimalik teha osapooltele ettepanekut leppimiseks ega riikliku lepitaja poolset ettepanekut.
Arvestades eeltoodut peatab riikliku lepitaja kohusetäitja lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel vastavalt KTLP § 24 punktidele 1 ja 3.
Töötüli edasiseks menetlemiseks peab riikliku lepitaja kohusetäitja vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud:
1. milliseid töötajate gruppe võiks kollektiivlepingu projekt hõlmata?
Selle küsimuse lahendamiseks nõuab riikliku lepitaja kohusetäitja osapooltelt täiendavaid dokumente ning vajadusel kohtub osapooltega.
2. milline on kollektiivlepingu projektis sisalduvate tervishoiuala töötajate töötasu tunnipalga alammäärade ja muude töötajatele soodsamate töötingimuste kehtestamise rahaline mõju kollektiivlepingu projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele?
Kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid.
3. EHL analüüsib läbi EAL ja ETK poolt esitatud kollektiivlepingu projekti ning esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.
Riikliku lepitaja kohusetäitja määrab asjaolude välja selgitamise tähtajaks 14.12.2011. Seejärel otsustab edasise lepitusmenetluse käigu vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärusele.
(digitaalselt allkirjastatud)
Henn Pärn
Riikliku lepitaja kohusetäitja
Riikliku Lepitaja Kantselei
Valitsus nimetas täna Henn Pärna riikliku lepitaja kohusetäitjaks kuni sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe saavutamiseni.
Pärn on alates tänasest riikliku lepitaja kohusetäitja kuni nimetatud osapooled jõuavad kokkuleppele, keda nimetada riikliku lepitaja ametisse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Valitsus kaotas teisipäeval lõplikult protsessi Henn Pärna riiklikuks lepitajaks nimetamise kohtuasjas, sest riigikohus ei võtnud valitsuse kaebust alama astme kohtuotsusele arutusele. Kuna riigikohus valitsuse kassatsioonkaebust ei aruta, siis jäi jõusse mullu novembris Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsus.
Mullu jaanuaris pöördusid ametiühinguorganisatsioonid EAKL ja TALO kohtusse, sest nende kinnitusel rikkus valitsus seadust, kui nimetas ametiühingute ettepanekuid arvestamata riiklikuks lepitajaks Henn Pärna.
EAKL ja TALO põhjendasid, et otsusel puudub õiguslik alus, kuna see langetati ilma töötajate ja tööandjate keskliitude vahel kokkulepet saavutamata.
Delfi
25.-26. novembril on riiklik lepitaja teenistuslähetusel Narvas ja Jõhvis. Visiidi eesmärgiks on töötülide lahendamine Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liidu ja Eesti Energia Kaevandused AS-i vahel ning Narva linna ja Ida-Virumaa riigi- ja munitsipaalasutuste ametiühingu Vikerkaar vahel.
Planeeritud on kohtumised Eesti Elektrijaamade juhtkonna ja Balti Elektrijaama Ametiühingu ning Narva Energia Ametiühingu esindajatega.
Täiendav info:
Henn Pärn
riiklik lepitaja
5156665
Riikliku Lepitaja Kantselei
Riikliku lepitaja menetluses on Eesti Veetransporditöötajate Ametiühingute Föderatsiooni avaldus kollektiivlepingu täitmise küsimuses (täiendavad tagatised ja hüvitised).
Riikliku Lepitaja Kantselei