Uudised

Lepitaja tegi tervishoiu töötüli lahendamiseks ettepaneku

Riikliku lepitaja ettepanek 3-7/3 16.10.2014

Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit

Eesti Kiirabi Liit Eesti Õdede Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,

pidades esmatähtsaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele, võttes eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgnevatel aastatel mitte tõsta ja lähtudes demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu,

ning teadmises et Vabariigi Valitsus kehtestab Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mis arvestavad palgakomponendi kehtestamisega 2015. aastaks vähemalt: arsti puhul 9,00 eurot tunnis, õe puhul 5,00 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,00 eurot tunnis ning 2016. aastaks vähemalt: arsti puhul 10,00 eurot tunnis, õe puhul 5,50 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,30 eurot tunnis.

1. Üldsätted
1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.3. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.4. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal
1.1.5. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.6. Hooldustöötaja – hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu
2.1. Töötasu alammäärad
2.1.1. Kehtestada alates 01.01.2015. a töötasu alammääraks arstidele 9,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,00 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,25 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,00 eurot tunnis.
2.1.2. Kehtestada alates 01.01.2016. a töötasu alammääraks arstidele 10,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,50 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,7 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,30 eurot tunnis.

3. Arst-residentide tööaeg ja töötasu
3.1 Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas.

3.2 Arst-residentide töötasu alammäär
3.2.1 arst-residendi tunnitasu alammäär on võrdne arsti tunnitasu alammääraga.

3.3 Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

4. Töö- ja puhkeaeg
4.1. Tööaja summeeritud arvestus
Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud.

5. Koolitus
Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõikele 3.

6. Töökoormused
Pooled ja kaasatud organisatsioonid moodustavad töörühma(d), mis töötavad välja arstide, õdede ja hooldajate üldist töökoormuse hindamist võimaldavad personalistandardid eriarstiabis. Personalistandardid kinnitatakse töörühmas osalenud organisatsioonide juhtorganite poolt ning vormistatakse Lepingu lisana. Pooled ja kaasatud organisatsioonid teevad ühise ettepaneku sotsiaalministrile kehtestada kokkulepitud personalistandardid ministri määrusega. Tööandjad kohustuvad alates 2015. aastast võrdlema tegelikke personali töökoormusi kokkulepitud personalistandarditega ning tegema vastava informatsiooni kättesaadavaks töötajaid esindavatele Pooltele. Saadud informatsiooni kasutatakse haiglates kohalike kollektiivlepingute sõlmimisel.

7. Lepingu laiendamine
7.1. Lepingu punktides 2, 3, 4 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:
7.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest
7.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.6 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

8. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus
Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord
9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2016.a.
9.2. Juhul kui üks pooltest ei ole vähemalt 3 kuud enne Lepingu tähtaja saabumist teinud teistele pooltele kirjalikku ettepanekut uue kollektiivlepingu sõlmimiseks käesoleva Lepinguga reguleeritud küsimuste osas, pikeneb käesoleva Lepingu kehtivus ühe aasta võrra. Kui uut kollektiivlepingut ei sõlmita enne Lepingu tähtaja saabumist, lõpeb Leping tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.
9.3. Lepingu automaatne üheaastane pikenemine, juhul kui on täidetud punkti 9.2 esimeses lauses sätestatud tingimus, kehtib tähtajatult. Punkti 9.2 teises lauses sätestatud tingimus kehtib ka pikenenud Lepingu puhul, arvestusega, et pikenenud Leping lõpeb vastava üheaastase tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.
9.4. Lepingus saab muudatusi teha poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. Muudatuste tegemise ettepanekut ei loeta uue lepingu sõlmimise ettepanekuks ning muudatuste tegemise ettepaneku tegemine ei lõpeta Lepingu kehtivust.
9.5. Lepingu kehtivuse ajal on pooled ja kaasatud organisatsioonid kohustatud täitma Lepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

10. Leping on vormistatud kuues võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud ja riiklik lepitaja saavad ühe eksemplari.

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tervishoiuala lepituskoosolek

Tervishoiuala lepituskoosolek toimub 02.10.2014 algusega kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi hoone V korruse saalis.

Täiendav info: 6269 962

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku lepitaja kt võttis tervishoiu töötüli menetlusse

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 18.09.2014 oma menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel seoses üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivse töötüliga. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid tervishoiuala töötajate ja tööandjate Liidud ühiselt 16.09.2014.

Riikliku Lepitaja Kantselei

Estonian Airi ja lendurite tüli jõuab riikliku lepitaja juurde

Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) ja Estonian Air lähevad ummikussejooksnud töövaidlust teisipäeval arutama riikliku lepitaja juurde.
ELA väitel rikkus Estonian Air kollektiivlepingu koondamissätteid, kui jättis eelmise aasta kevadel koondatud piloodid sel kevadel tööle ennistamata. “Kollektiivleping näeb ette, et Estonian Airist enne 31. juulit 2013 koondatud piloodil säilib kahe aasta jooksul eelisõigus endistel tingimustel Estonian Airi tööle tagasi asuda,” ütles BNS-ile ELA juht Helen Reinhold.

«Vastavalt kollektiivlepingule ei ole meil kohustust alates 1. augustist 2013 koondatud pilootidele tööd pakkuda. Vaatamata sellele esitas ettevõte omapoolsed ettepanekud ametiühingule ja pilootidele, kes ei ole hetkel tööga hõivatud,» ütles Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen, kelle sõnul ei sätesta kollektiivleping kohustusi lühikeseks perioodiks värvatavate pilootide ees.

ELA väitel on tööd pakutud osadele koondatud pilootidele ja üks piloot on ka avaldanud soovi tööle asumiseks, ent praeguseni ei ole ühegi koondatud piloodiga töölepingut sõlmitud. Selle asemel on tööleping sõlmitud ühe Hollandi ja kahe Soome piloodiga.

Kuigi sisseostetud pilootide tasu vastab Eesti pilootide palgaskaalale, mis esimese ohvitseri puhul tähendab 2751-eurost brutotasu, peab Reinhold võõrpilootide töölevõtmist põhjendamatuks, juhul kui koondatud Eesti piloodid soovivad tööle asuda.

«Kõne all olevad Soome ja Hollandi piloodid on meil varem töötanud. Tööga mittehõivatud Eesti pilootidel pole sellist kvalifikatsiooni, mida lühiajaline töö eeldab, ilma et ettevõte teeks ebamõistlikke kulutusi kvalifikatsiooni saavutamiseks,» ütles Eskelinen.

Eelmisel aastal Estonian Airis kasutusel olnud kolmest lennukitüübist Saab, Embraer ja Canadair on praeguseks kasutusel ainult kaks viimast. Saabi lennukitelt koondatud Eesti pilootidel puudub aga Embraeri ja Canadairi tüübipädevus.

Reinholdi sõnul ei saa see olla takistuseks töökoha tekkimisel teistel lennukitüüpidel. Töötaja ei ole vastutav selle eest, et tööandja vahetab ära tema töövahendi. Sellisel juhul on tööandjal kohustus töötaja teise töövahendi jaoks ümber koolitada.

Estonian Airi väitel võib ettevõte valida, kas koolitada vastava tüübipädevuseta piloodid lühiajaliseks lepinguks, mis on majanduslikult ebamõistlik, või võtta ajutiselt tööle vastava tüübikoolitusega piloodid.

Reinholdi sõnul tuleb tööandjal paratamatult arvestada tüübikoolitusega kaasneva kuluga, kui ta vahetab lennukitüüpe. “Estonian Airil puudub pikaajaline strateegia enda töö korraldamiseks. See on tööandja elamine üks päev korraga.

Viimane koondamine toimus detsembris, kus jäeti piloote alles viie lennuki jaoks, olgugi et Estonian Air opereerib seitsme lennukiga ning ELA pööras Estonian Airi tähelepanu jõude seisvate lennuki kuludele. Hetkel pole koondatud tüübipädevusega piloodid veel töölt lahkunudki, kuid juba märtsis tekkis pilootide puudus,” lisas Reinhold.

Seni tulutult kulgenud läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algasid 2013. aasta sügisel. Pilootide peamisteks muredeks on töö- ja puhkeaja korraldus, palga korreleerimine inflatsiooniga, töökogemust arvestav edutamissüsteem ja esmased sotsiaalsed garantiid, mis väärtustavad lenduri kui tippspetsialisti staatust.

BNS


Allikas: e.24.postimees.ee

Tallink ja laevatöötajad allkirjastasid palgatõusuleppe

AS Tallink Grupp ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) kirjutasid täna alla kollektiivlepingu pikendamise kokkuleppele, mille kohaselt ettevõte tõstab 2014. aastal laevaperede liikmete palku keskmiselt 8,4%, teatas ettevõte.
Kolmapäeval Tallinki ja EMSA esindajate allkirjad saanud kokkulepe põhineb riikliku lepitaja viimasel ettepanekul ja selle järgi tõuseb laevapere liikmete keskmine brutopalk alates 2014. aasta 1. jaanuarist keskmiselt 8,4%. Kokkuleppe kohaselt hakkasid uued palgamäärad kehtima 1. jaanuarist ja kehtivad aasta lõpuni.

Äriuudised


Allikas: Postimees

Ametiühing nõustus Tallinki palgapakkumisega

Tallinki ja meremeeste ametiühingu (EMSA) vahel on palgaläbirääkimised jõudmas lõpule. Ametiühingu tänasel juhatuse koosolekul võeti vastu otsus kiita heaks riikliku lepitaja pakutud palgaskaala.

EMSA juhi Jüri Lemberi sõnul jääb kooskõlastatud palgatõus 10% kanti, mis tähendab siis Tallinkile 10% tõõjõukulude kasvu. Sõltuvalt ametikohast ootab Tallinki töötajad seega veidi erinev palgatõus ning lisatasu lubatakse ka suvel shuttle-tüüpi laevade töötajatele.

Täpsemalt võiks rääkida siis kui leping on allkirjastatud, vaevalt, et me täna seda jõuame, pigem kutsub riiklik lepitaja osapooled kokku homseks,\” rääkis Lember.

\”Palgatõusu protsent on pigem selline kirik keset küla otsus, kogu palgafondi kasv jääb 10% juurde.\”

Ann-Marii Nergi


Allikas: Delfi

Tallink pakkus palgatõusuks 8%, EMSA nõuab vähemalt 12%

Tallink ja meremeeste ametiühing kohtusid täna palgaläbirääkimisteks riikliku lepitaja juures, kus kumbki osapool tegi uue pakkumise.

Tallinki personalidirektori Vahur Ausmehe sõnul on laevadirma valmis töötajate palka tõstma keskmiselt 8% ning shuttle tüüpi laevade töötajatele suvist lisatasu. See tähendaks tööjõukulude kasvu 9,4% ehk 3,5 miljonit lisaeurot.

Ka meremeeste ametiühing (EMSA) langetas oma nõudmisi, kuid kahe osapoole vahel laiutab endiselt märkimisväärne lõhe. Nimelt nõuab EMSA Tallinkilt palgakulude tõstmist 4,7 miljoni euro võrra ehk veidi üle 12%.

Ausmehe sõnul loodab Tallink, et ametiühing võtab nendepoolse pakkumise vastu – selleks kohtutakse homme riikliku lepitaja juures uuesti ja lastakse lepitajal oma seisukoht kujundada.

Kui EMSA ei nõustu ka lepitaja poolt väljapakutuga, on neil õigus streikida. \”Mittenõustumine on aga igal juhul töötajatele kahjulik ning ükski streik ei mõju töökeskkonnale hästi,\” lausus Ausmees Ärilehele.

Delfi


Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallink-pakkus-palgatousuks-8-emsa-nouab-vahemalt-12.d?id=67651817

EMSA korraldas hoiatusstreigi

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) esimees Jüri Lember ütles tänasel Tallinki töötajate hoiatusstreigil, et kui enne pakuti tööandjale võimalust tõsta palka 10 protsenti, siis nüüd enam alla 15-protsendist palgatõusu arutelu alla ei võeta.

Lemberi sõnul puudutab palga tõstmise nõue 2200 töötajat ja läheks tööandjale maksma «vaid 9 miljonit eurot».

Palgatõusu ajendiks on Lemberi sõnul ka see, et Viking Line maksab oma töötajatele 30 protsenti rohkem kui Tallink.

«Eesti riigis on keskmine palk alates 1997. aastast tõusnud 3,8 korda, aga laevaperel vaid 2,5 korda. Soome-Rootsi lipu all saavad meremehed kaks korda rohkem palka,» kirjeldas Lember.

Kadri Inselberg


Allikas: Postimees

Oluline info streigi läbiviimise kohta

Streik ja toetusstreik on teemad, mis viimastel nädalat ohtralt käsitlemist on leidnud. Samas ei ole streik, kui mõjutusvahend oma töötingimuste parandamise nõudmiseks töösuhetes, Eestis just laialdast kasutamist leidnud. Seetõttu on teema paljudele võõras ning tekitab ohtralt küsimusi. Järgnevalt toome välja küsimused, millega viimastel nädalatel riikliku lepitaja poole on kõige sagedamini pöördutud ning vastused neile.
Mis on streik?
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Eesmärgiks on saavutada tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötaja, et tööandja tõstaks nende töötasu, pikendaks puhkust, muudaks töökorraldust.
Millal tohib streikida?
Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad.
Millal tohib korraldada toetusstreiki?
Toetusstreiki korraldatakse streikivate töötajate toetuseks. Seega on toetusstreigi eelduseks, et samal ajal toimub streik. Toetusstreikijad toetavad streikijate nõudmisi (kui streikijad nõuavad oma töötasu tõstmist, siis toetusstreikijad oma aktsiooniga annavad märku, et ka nemad leiavad, et streikijate töötasu tuleks tõsta). Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva ning sellest tuleb tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette teatada. Kui streigi korraldamise eelduseks on eelnev lepitusmenetluse läbimine streiki korraldavate töötajate ja nende tööandja vahel, siis enne toetusstreigi korraldamist lepitusmenetlust läbima ei pea. Põhjuseks asjaolu, et toetusstreikijate ja nende tööandja vahel töötüli ei ole.
Kas töötajad tohivad streikida/toetusstreiki korraldada, kui nad ei ole ametiühingu liikmed?
Streikimine ja toetusstreigi korraldamine ei ole ainult ametiühingu õigus. Kui streigiks või toetusstreigiks vajalikud toimingud on korrektselt teostatud, on ka ühingutesse mitte kuuluvatel töötajatel õigus neid aktsioone korraldada. Meeles peab pidama, et kui ise lepitusmenetlust läbinud ei ole (puudub seos lepitusmenetluse läbinud töötajate ühinguga), ei tohiks streikida. Panustada saab toetusstreiki korraldades. Kui asutuses on lepitusmenetluse läbinud ametiühing ja hulk töötajaid, kes ühingusse ei kuulu, kuid sooviksid samuti oma arvamust just streikides (mitte toetusstreiki korraldades) väljendada, on see võimalik. Põhjuseks asjaolu, et kollektiivsetes töösuhetes võib ametiühing esindada ettevõtte kõiki töötajaid.
Kas tohib streikida, kui asutuses on sõlmitud kollektiivleping?
Läbi kollektiivlepingu on töötajatel võimalik saavutada paremaid töötingimusi. Tööandjale annab kollektiivleping kindluse, et seni kuni kollektiivleping kehtib ning tema omapoolseid kohustusi täidab, töötajad samade tingimuste parendamise nimel streikida ei tohi. Toetusstreigi korraldamise võimalust see aga ei välista. Pooltel on võimalik kollektiivlepingut sõlmides küll kokku leppida ka teistsuguses töörahu klauslis, mis näiteks välistab ka toetusstreigi korraldamise. Seega tuleks enne streigi või toetusstreigi korraldamist meelde tuletada, milles kollektiivlepingut sõlmides kokku sai lepitud.
Mida teha streigi/toetusstreigi ajal töötajaga, kes aktsiooniga ei ole ühinenud?
Streigis ja toetusstreigis osalemine on vabatahtlik ja loomulik on, et kõik ei soovi nende aktsioonidega ühineda. Need töötajad ja tööandja jätkavad töölepingu täitmist vastavalt seal kokkulepitule ehk töötaja peab tegema tööd, tööandja talle selle tagama ja maksma töötasu. Olukorras, kus suur hulk töötajaid tööd ei tee, ei pruugi ka nendel töötajatel, kes aktsioonidega ei ühinenud, olla võimalik oma tööd teha. Sellisel juhul võivad töötaja ja tööandja näiteks kokku leppida võimalikes alternatiivsetest ülesannetes, mida töötaja oleks valmis aktsiooni perioodil täitma, mis teistest töötajatest ei sõltu. Samas võib juhtuda, et parim lahendus on, et selline töötaja jääb neil päevil lihtsalt koju. Töötasu on tal selle aja eest siiski õigus saada, kuna töötakistus ei ole tema poolt põhjustatud.
Kas tööandja tohib töötajal streigis/toetusstreigis osalemise keelata?
Tööandja ei tohi keelata töötajatel streikimist või toetusstreigis osalemist. Töötajal on õigus sellel ajal töötegemisest keelduda. Rakendada hilisemaid sanktsioone töötajate osas, kes osalesid seaduslikus streigis või toetusstreigis just selle pärast, et töötajad neid aktsioonides osalesid, on samuti keelatud.
Kas töötajale tuleb maksta töötasu streikimise/toetusstreigis osalemise aja eest?
Tööandja ei pea streikivale või toetusstreigis osalevale töötajale streikimise aja eest töötasu maksma.
Kas töötaja peab streikima/ toetusstreigis osalema, kui töötajate üldkoosolek või ühing on otsustanud, et streigitakse/korraldatakse toetusstreik?
Streigist ja toetusstreigist osavõtt on vabatahtlik. Töötaja ei pea streikima, vaatamata sellele, et enamus tema kolleegidest on sellise otsuse teinud. Jääb tema otsustada, kas olla teiste töötajatega solidaarne või mitte. Streikijatel ja toetusstreigis osalejatel ei ole lubatud takistada aktsiooniga mitteühinenud töötajate tööleasumist.
Kelle käest saada töökohal informatsiooni toimuma kohta?
Kõige informeeritum inimene streigi/toetusstreigi situatsioonis peaks olema streigijuht. Tema on kohustatud rakendama meetmeid tööandja vara säilimiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning jagama ka vajalikku informatsiooni.

Riikliku Lepitaja Kantselei

Otsus menetluse lõpetamise kohta

Eesti Haridustöötajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluse lõpetamise kohta

Riikliku lepitaja kohusetäitja menetluses on 17. jaanuarist 2012 kollektiivne töötüli Eesti Haridustöötajate Liidu, kui töötajate esindajate ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu, kui tööandjate esindajate vahel, õpetajate 2012. aasta töötasu alammäärade tõstmise küsimuses. Eesti Haridustöötajate Liit esitas 21.02.2011 ettepanekud õpetajate töötasu alammäärade tõstmiseks 2012-2014. aastal. Osapoolte vahel toimus kolm läbirääkimiste vooru, mis lõppesid tulemusteta ning omavahel kokkuleppele ei jõutud.

Eesti Haridustöötajate Liit esitas avalduse töötüli lepitamiseks 12.01.2012. Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis töötüli menetlusse 17. jaanuaril 2012, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse punktile 13. Menetluse esimeses etapis kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja töötüli asjaolude väljaselgitamise eesmärgil eraldi Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega.

Eeltoodust tulenevalt kutsus riikliku lepitaja kohusetäitaja kokku 01.02.2012 lepituskoosoleku. Koosolekul jäid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit seisukohale, et ei näe võimalust õpetajate töötasu alammäärade tõstmiseks 20 % ulatuses 2012. aastal, kuna riigieelarves ja kohalike omavalitsuste eelarvetes ei ole selleks vahendeid ette nähtud. Samas esitasid Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit teatise, et neil puudub volitus palgaläbirääkimiste kaudu võtta kohalikele omavalitsustele rahalisi kohustusi. Kohalike omavalitsuste kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid sõltuvad riigi, sh Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustustest.

Eesti Haridustöötajate Liit jäi oma seisukohale kindlaks, pidades vajalikuks õpetajate töötasu alammäärade tõusu 20 % võrra 2012. aastal. Kuna kokkulepet ei saavutatud otsustati osapoolte vahel koostada ja allkirjastada eriarvamuste protokoll.

06.02.2012 edastas riikliku lepitaja kohusetäitja osapooltele Eesti Haridustöötajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahelise kollektiivse töötüli eriarvamuste protokolli nr 3-1/2. Osapooled allkirjastasid selle 09.02. ja 13.02.2012.

Arvestades väljakujunenud olukorda ja asjaolusid otsustab riikliku lepitaja kohusetäitja lõpetada kollektiivse töötüli lepitusmenetlus Eesti Haridustöötajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahel leppimust saavutamata, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse punktile 26.

Riikliku lepitaja kohusetäitja peab oluliseks, et sotsiaaldialoog haridussektoris jätkuks ning loodab, et 14. veebruaril 2012 toimuv kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahel on tulemuslik ning looks aluse leppimuse saavutamiseks 2013. aasta osas.

Samuti peab riikliku lepitaja kohusetäitja oluliseks, et lepituskoosolekul kõlanud seisukohad selles osas, et Haridus- ja Teadusministeerium oma hallatavate koolide osas ja kohalikud omavalitsused, kui koolipidajad otsivad võimalusi õpetajate töötasu tõstmiseks ka sellel aastal, saaksid teoks.

Riikliku lepitaja kohusetäitja teeb Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ettepaneku viia sisse oma põhikirjadesse täiendus, mis võimaldaks neil kollektiivlepingu seaduse kohaselt olla täievoliline partner palgaläbirääkimistel.

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kohusetäitja

Riikliku Lepitaja Kantselei