2016

Teisipäeval, 31. mail 2016 toimub tervishoiuala töötüli esimene lepituskoosolek, kuhu on osalema kutsutud tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit ja tööandjate esindajatena: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Perearstide Selts. Tegemist on laiendatud lepituskoosolekuga, kus on lubanud osaleda ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Ametiühingud esitasid aprilli alguses lepitajale kaks töötüli avaldust. Esimeses paluti abi kehtiva kollektiivlepingu mittetäitmise osas, mis puudutab töötajate personalistandardite kehtestamist. Selles osas toimus lepitaja juures osapoolte vaheline kohtumine, mille tulemusel osapoolte arusaamad lähenesid ning nüüdseks on ette võetud samme probleemi lahendamiseks.

Teine avaldus puudutas uue kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivset töötüli. Vaatamata osapoolte omavahelistele kohtumistele ei olnud osapooled üheski uue kollektiivlepingu projekti punktis kokkuleppele jõudnud.

Menetluse alguses kohtus lepitaja osapooltega eraldi, samuti toimusid kohtumised haigekassa esindajate ning tervise- ja tööministriga. Kohtumistel sai selgeks, et kergeid lahendusi osapoolte käsutuses ei ole. „Homsel kohtumisel on oluline täpsustada vajalike ning võimalike vahendite hulk ja määrata ajagraafik töörahu säilitamiseks sektoris,“ ütles Henn Pärn.

Lepituskoosolek toimub 31. mail 2016 algusega kell 11.00 Sotsiaalministeeriumi V korruse saalis.

Lisainformatsioon

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kt

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tel: 5156665

e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

www.riikliklepitaja.ee

Kolmapäeval, 6. aprillil 2016 korraldas Riikliku Lepitaja Kantselei aruteluringi, milles osalesid Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, Meelis Virkebau, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Meelis Virkebau, Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja OÜ Stratkom juhataja Raul Rebane. Arutelu juhtis Eero Raun.

Aruteluringis võeti kõneaineks teemad, mis on tõusetunud seoses viimase kümne aasta suuremate töötülidega alates 2007. aasta transporditöötajate ja tervishoiutöötajate hoiatusstreikidest kuni 2015. aasta alampalgaläbirääkimisteni. Ühisosa otsides ja pikaajalisi sihte sõnastades analüüsiti senist sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi.

Arutelu osapooled tõid ühiselt välja, et läbirääkimiskultuur on Eestis töötülide lahendamisel oluliselt paranenud, ent Põhjamaade tasemeni jõudmiseks on veel arenguruumi. Lepituskõnelusi alustades on oluline kindlustada, et osapooled saaks põhimõistetest ühtmoodi aru. Järjest enam omandab töötülide puhkemisel kaalu ühe või teie eluala mittemateriaalne väärtustamine ühiskonnas.

Kollektiivsetel töötülidel on olnud ka positiivne külg – nende menetlemisel on täpsustunud osapoolte seisukohad ning selginenud ka valdkondlikud juurprobleemid, mille lahendite sõnastused on omakorda ülesandepüstitus poliitilistele otsustajatele.

Aruteluringi osapooled võtsid kokku hetkeseisu ja lähiaja perspektiivi seoses mullu toimunud alampalgaläbirääkimistega. Ühtlasi sõnastasid arutlejad oma seisukohad ja soovitused, milline võiks olla riikliku lepitaja roll ja ülesanded lähiaastatel.

Eilses debatis soovitasid partnerid tulevikus lepitajal laiemalt sekkuda ühiskondlikkesse protsessidesse, milles oleks lepitajal teadmisi, kogemusi ja ka mõju. „Seda on seni tegemast mind hoidnud minu alalhoidlik maailmavaade. Tingimustes, kus avalik meediaruum on sageli vaenulik mistahes arvamuste suhtes, olen leidnud võimaluse korrastada avalikku ruumi lepituse laiema käsitluse vormis,“ selgitas Henn Pärn.

Riikliku lepitaja kt Henn Pärna arvamuse kohaselt on leppimuse saavutamisel oluline roll just ennetustööl ning see eeldab täielikku usaldust partnerite ja lepitaja vahel. „Sa pead iga päev looma usaldust,“ sedastas Henn Pärn.

Riikliku lepitaja aruteluringi „Lepitamine kui avaliku ruumi korrastamine“ salvestas Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal, seda on võimalik vaadata ERR veebis http://uudised.err.ee/v/eesti/3589a280-5500-4103-ad3d-f6c394c2edc2/arutelusaade-riikliku-lepitaja-loodud-labiraakimiskultuur-peab-laienema