Kui töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu vahel on tekkinud kollektiivlepingu sõlmimisel, täitmisel või muutmisel vaidlus, milles pooled ei suuda kokkuleppele jõuda, on võimalus pöörduda abi saamiseks riikliku lepitaja poole. Pöördumine on põhjendatud juhul, kui eelnevalt on toimunud omavahelised läbirääkimised ja need ei ole andnud tulemusi või ka siis, kui üks osapooltest keeldub läbirääkimistest.
Lepitaja poole pöördumise korral on kollektiivse töötüli lahendamise käik järgmine:
- Vaidluses osalevad pooled või pool esitab kirjaliku avalduse riiklikule lepitajale. Avaldus koostatakse vabas vormis ning sellele lisatakse poolte vahel eelnevalt toimunud läbirääkimiste protokollid, kirjalikud kokkulepped, vaidlusalused kollektiivlepingud ja muud asjasse puutuvad materjalid;
- Riiklik lepitaja võtab hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist töötüli lahendamise enda menetlusse.
- Lepitaja kuulab ära mõlema poole seisukohad, nõuab vajadusel täiendavaid dokumente ning vajadusel kaasab eksperte nõudmiste põhjendatuse ja tööandja majanduslike võimaluste kindlaksmääramiseks;
- Lepitaja võib saata pooltele kirjalikke kompromissettepanekuid, millele tuleb vastata kolme päeva jooksul;
- Lepitaja kutsub kokku läbirääkimisteks lepituskoosoleku. Seda juhatab lepitaja ja sellest on pooled kohustatud osa võtma;
- Kui pooled ei jõua läbirääkimiste käigus kokkuleppele, siis on lepitajal võimalus esitada pooltele omapoolne kokkuleppe projekt. Sellega nõustumiseks või mittenõustumiseks on aega kolm päeva;
- Kui ka siis ei jõuta kokkuleppele, otsustab lepitaja leppimisprotsessi jätkamise, peatamise või lõpetamise küsimuse.
Leppimine vormistatakse kas kollektiivlepingu sõlmimisega poolte vahel või lepitaja kirjaliku otsusena poolte poolt kokkulepitud põhimõtete kohta. Lepitaja otsusena vormistatud poolte poolt kokkulepitud põhimõtetele kirjutavad alla pooled ja lepitaja. Lepitaja kirjaliku otsusena vormistatakse ka leppimise mitte saavutamine. Otsusele kirjutab alla lepitaja. Allakirjutatud kollektiivleping või lepitaja kirjalik otsus on pooltele kohustuslik ja jõustub allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas. Leppimise mittesaavutamisel on tüli pooltel seaduslik õigus rakendada vastaspoole mõjutamiseks radikaalsemaid vahendeid, sealhulgas streike ja töösulge.
Meelespea kollektiivse töötüli osapooltele
- Lepitusmenetlus on vabatahtlik – kollektiivse töötüli pooltel on õigus, mitte kohustus, pöörduda riikliku lepitaja poole.
- Tööandja ja ametiühing peavad tegutsema heas usus/heauskselt nii kollektiivläbirääkimiste kui ka kollektiivse töötüli lepitamise käigus.
- Kollektiivläbirääkimised ja kollektiivse töötüli lepitusmenetlus on kaks eraldi protsessi – lepitusmenetlus algab pärast tulemusteta lõppenud kollektiivläbirääkimisi. Lepitusmenetluse käigus ei peeta kollektiivläbirääkimisi. Riiklik lepitaja ei osale kollektiivläbirääkimistes.
- Riikliku lepitaja ülesanne on viia läbi lepitusmenetlus, et aidata kaasa kollektiivse töötüli lahendamisele ja töörahu tagamisele, otsides ühisosa poolte seisukohtades ja aidates neil ületada erimeelsusi. Riiklik lepitaja ei mõista õigust ega saa sundida tööandjat täitma ametiühingu nõudmisi ja vastupidi.
- Kollektiivse töötüli pooltel on õigus igal ajal jätkata katkenud kollektiivläbirääkimisi või alustada uusi läbirääkimisi. See eeldab kollektiivse töötüli lepitusmenetluse lõpetamist.
- Kollektiivlepingu sõlmimine nõuab kompromissi – järeleandmisi oma seisukohtades ja/või nõudmistes peavad tegema nii tööandja kui ka ametiühing.
- Kollektiivse töötüli lepitamisel on:
- riiklikul lepitajal kohustus järgida seaduses sätestatud nõudeid, sh
- kohustus teha lepitusettepanek ja õigus otsustada selle sisu üle,
- õigus (mitte kohustus) teha täiendavaid lepitusettepanekuid;
- töötüli osapooltel kohustus vastata lepitusettepanekule – sellega nõustuda või tagasi lükata.
- riiklikul lepitajal kohustus järgida seaduses sätestatud nõudeid, sh
- Kollektiivse töötüli lepitamiseks toimuvate lepituskoosolekute kohta koostab riikliku lepitaja kantselei informatiivse memo, mis ei oma õiguslikku tähendust.
- Kui lepitusmenetlus lõpeb kokkuleppega, allkirjastavad selle töötüli osapooled ning kokkulepe on neile õiguslikult siduv (täitmiseks kohustuslik) samamoodi nagu läbirääkimiste tulemusel sõlmitav kollektiivleping.
- Kui töötüli osapooled kokkuleppele ei jõua, fikseerib riiklik lepitaja nende seisukohtade põhilised lahknevused eriarvamuste protokollis, mis annab õiguse korraldada seaduslikke aktsioone teise poole mõjutamiseks.