Kuu: veebruar 2017

Teisipäev, 28. veebruar 2017, on riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna viimane tööpäev, mille raames toimub muuhulgas Narva Haridustöötajate Liidu ja Narva Linnavalitsuse vahelise kollektiivlepingu sõlmimine.

Vastav töötüli on lepitaja menetluses olnud alates 2015. aasta suvest. Töötüli menetluse käigus kohtus lepitaja kt korduvalt mõlema osapoolega. Narva linnavalitsuses toimunud personalimuudatuste tõttu protsess vahepeal peatus, mille taaskäivitamine võttis aega. Osapooled töötasid vahepeal iseseisvalt kollektiivlepingu sõlmimise nimel, kuid siiski ei suudetud kokkuleppele jõuda õpetajate kontakttundide osas. Riikliku lepitaja kohusetäitja tegi osapooltele lepitusettepaneku, mille pooled vastu võtsid.

Lepitaja näeb sõlmitava kollektiivlepingu mõju laiemana kui ainult töövõtjate ja tööandjate töösuhete reguleerimisena. „Sotsiaalne dialoog ja selle tulemusena sündinud kollektiivleping aitab oluliselt kaasa juhtimis- ja suhtlemiskultuuri paranemisele Ida-Virumaal,“ ütleb Henn Pärn.

Eestis on probleemiks, et õpetajate ühendustel puudub sageli partner, kellega oleks võimalik sotsiaaldialoogi pidada, seetõttu tunnustab riikliku lepitaja kt Narva Linnavalitsust, kes on positsioneerinud ennast tööandja esindajana. Samuti tunnustab Pärn Narva Haridustöötajate Liitu, kes on olnud järjepidevaks ja konstruktiivseks partneriks õpetajaskonna huvide esindamisel.

Koos kollektiivlepingu sõlmimisega toimub ameti üleandmine uuele riiklikule lepitajale Meelis Virkebaule, kes asub ametisse 01. märtsil 2017.a.

Kollektiivlepingu allkirjastamine ja ameti üleandmine toimub 28. veebruaril 2017 algusega kell 15.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125.

Lisainformatsioon

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kt
Riikliku Lepitaja Kantselei
Tel: 5156665
e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee
www.riikliklepitaja.ee

Valitsus nimetas 9. veebruaril 2017  uueks riiklikuks lepitajaks endise Eesti Tööandjate Keskliidu tegevidirektori, pikaaegse volikogu liikme Meelis Virkebau. Virkebau asub ametisse märtsikuust ja peatab sellega seoses oma tegutsemise Tööandjate volikogus. Virkebau nimetatakse riikliku lepitaja ametikohale viieks aastaks alates 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2022.

Virkebau võitis riikliku lepitaja ametikohale kuulutatud avaliku konkursi, mille kolmeliikmelisse komisjoni kuulus tervise- ja tööminister ning tööandjate ja töötajate keskliitude esindajad.

Meelis Virkebaul on Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas omandatud kõrgharidus rahanduse ja krediidi alal ning Estonian Business Schoolis ärijuhtimise alal. Ta on töötanud mitmetes tootmisettevõtetes müügi- või tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja tegevdirektor.

Samuti oli ta aastatel 2003-2004 Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja tegevdirektor. Lisaks on Meelis Virkebau alates 2007. aastast Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, 2008. aastast Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige ning 2016. aastast Kutsekoja tehnika, tootmise ja töötlemise kutsenõukogu aseesimees.

R I I K L I K   L E P I T A J A

O T S U S   3-1/3.19

Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluse kohta

Tallinn                                                                                                                   02.02.2017

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 07.04.2016, vastavalt riikliku lepitaja põhimäärusele, oma menetlusse tervishoiuala kollektiivse töötüli kollektiivlepingu sõlmimise küsimuses. Töötüli üheks pooleks on töötajaid esindavad organisatsioonid: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiu Kutseliit, Eesti Õde Liit ja teiseks pooleks tööandjaid esindavad liidud: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid töötajaid esindavad organisatsioonid 01.04.2016.

Töötüli menetluse esimeses etapis kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja töötüli asjaolude välja selgitamise eesmärgil eraldi töötajate esindajatega ja tööandja esindajaga.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kutsus kolmel korral: 31.05.16, 29.09.16, 09.01.17 kokku lepituskoosolekud, kus pooled väljendasid omapoolseid seisukohti seoses kollektiivlepingu sõlmimisega ja andsid ülevaate tervishoius toimuvast. Lisaks toimunud lepituskoosolekutele kutsus lepitaja kokku tervishoiualase ümarlaua, kus osalesid lisaks töötüli osapooletele Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ja Rahandusministeeriumi esindaja ning Haigekassa esindajad. Ümarlaual käsitleti põhjalikumalt tervishoiuasutustes toimuvat tingimustes, kus ravijuhtude arv on aasta-aastalt vähenenud.

Menetluse käigus väljendasid töötüli osapooled vajadust sõlmida lisaks kollektiivlepingule ka ühiste kavatsuste protokoll, mis sisaldaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse parandamise ja tervishoiu rahastamise suurendamise põhimõtted. Dokumendile pidanuks alla kirjutama lisaks töötüli osapooltele ka tervise- ja tööminister ning Eesti haigekassa juhatuse esimees.

Arvestades kohtumistel ja aruteludes kuuldut, osapoolte poolt tehtud ettepanekuid ning konsulteerides Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajatega lepingu rahastamise küsimusi, tegi riikliku lepitaja kt 23.01.2017 osapooltele lepitusettepaneku 3-1/3.18, mis sisaldas kollektiivlepingu projekti ja ühiste kavatsuste protokolli (ettepanek lisatud otsusele).

Töötüli osapooled esitasid lepitusettepaneku paketile järgmised eriarvamused.

Tervishoiutöötajate ametiühingud lükkasid ettepaneku tagasi, kuna pakutu sellisel kujul ei anna nendele kindlust, et võetakse konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, mis tagaksid patsientidele vajaliku õigeaegse ja kvaliteetse ravi (eriarvamus lisatud otsusele).

Haiglate Liit väljendas rahulolematust rahastatavate ravijuhtude vähenemisega Haigekassa ja tervishoiuteenuste osutajate vahel sõlmitavates lepingutes, vaatamata antud lubadusele ravijuhtude arvu tõusu kohta 2017. aastal. See tekitab Haiglate Liidu liikmetes kahtlust lepitusettepaneku jõukohasuses kõigile liidu liikmetele. Samuti ei ole EHL rahul sellega, et kollektiivlepingust jäi välja nende ettepanekuna tehtud punkt, mis välistaks koefitsientide vähendamise lepingumahtu ületava töö eest tasumisel (eriarvamus lisatud otsusele).

Perearstide Selts andis teada, et nemad ei ole pakutud tingimustel valmis lepet sõlmima, kuna haiglaarstiabi ja perearstiabi peab kohtlema võrdselt, kõik lähenemised rahastada arste lähtuvalt erialast või konkreetsest töökohast on vastuvõtmatud ning palgakomponendi tõus eriarstiabis ning perearstiabis peab olema võrdsetel alustel (eriarvamus lisatud otsusele).

Eelnevast tulenevalt ei ole riikliku lepitaja kohusetäitjal võimalik jätkata lepitusmenetlust ja uute ettepanekute esitamist.

Vastavalt riikliku lepitaja põhimääruse punktile 22 lõpetab riikliku lepitaja kt kollektiivse töötüli lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel leppimust saavutamata.

Riikliku lepitaja kt avaldab tunnustust osapooltele lepitusmenetluse käigus tehtud töö eest. Omavahel suudeti kokku leppida pikalt lahenduseta olnud töökoormuste ja puhkuste küsimused. Riikliku lepitaja kt peab oluliseks, et osapoolte vahel protsessi käigus tekkinud senisest suurem usaldus säiliks. Kahju on sellest, et kuigi pooled jõudsid alampalga küsimustes kokkuleppele, mis taganuks kahe aasta jooksul hooldajate ja õdede palgatõusu 20 % ja arstidel 10 % ulatuses, jääb kollektiivleping sõlmimata.

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kohusetäitja