Autor: Merle

Kahekümne tegevusaasta jooksul on riikliku lepitaja vahendust ja lepitust kasutanud pea kõikide elutähtsate valdkondade esindajad: tervishoiu-, hariduse-, energeetika-, transpordisektor, sh laevandus-, lennundus-, raudtee- ja ühistransport. Nendes sektorites on hõivatud üle 50 000 töötaja, keda see ühel või teisel moel puudutanud on.

Riikliku lepitaja institutsioon korraldab 20nda aastapäeva tähistamiseks konverentsi, kus arutletakse kollektiivsete töösuhete võimalike arengute üle. Otsitakse vastuseid küsimustele: kas kollektiivsetel töösuhetel on Eestis tulevikku ning mis kasu ja mõju on olnud senistel kokkulepetel ja mida oleme õppinud streikidest?

Riikliku lepitaja kt Henn Pärna sõnul on kollektiivsete töösuhete õppetunnid saadud, osapoolte oskus läbirääkida on paranenud, streigiohud vähenenud. „Kollektiivsed töösuhted on valikute ees: kas marginaliseeruda või leida teemasid ja valdkondi, mis kõnetaksid ühiskonda laiemalt. Tulenevalt sotsiaalpartnerite tehtavatest valikutest saab riikliku lepitaja institutsioon määratleda järgmiste perioodide eesmärke ja tegevusi,“ ütles Pärn.

Konverentsil osalevad töötajate ja tööandjate esindajad, kellel on vahetud kogemused riikliku lepitaja institutsiooniga. Samuti võtavad konverentsist osa kollektiivsete töösuhete valdkonna eest heaseisvad riigi esindajad.

Konverents toimub 22. mail 2015 algusega kell 10.30 Eesti Arhitektuurikeskuses Põhja puiestee 27a (Kultuurikatel).

Eestis tegeletakse kollektiivsete töötülide lahendamisega riiklikul tasemel alates 1995 aastast. Vastav institutsioon ja kord on kehtestatud “Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega”. Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades. Lepitajate poole pöördutakse siis, kui omavahelised läbirääkimised ei anna tulemusi ja tekib töörahu katkemise oht.

Lisainformatsioon:

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kt
Riikliku Lepitaja Kantselei
Tel: 5156665
e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

Transpordi Ametiühing ja GoBus sõlmisid eile värske kollektiivlepingu ja palgaleppe, mille järgi teenivad GoBusi bussijuhid alates 1. veebruarist vähemalt 3,30-eurost tunni- ja 810-eurost kuupalka.

Lisaks töötasude tõusule paranevad ettevõttes ka mõned sotsiaalsed tagatised ning bussjuhtide kõrval tõusevad ka mitmete teiste GoBusi töötajate palgad. Samuti jäävad kehtima aasta alguses kehtestatud mullusest kõrgemad lisatasumäärad.

Transpordi Ametiühingu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul paneb eile sõlmitud leping selleks korraks punkti väga pikalt kestnud ning keeruliselt kulgenud kollektiivläbirääkimistele, mille tulemusel sündis läbi mõlemapoolsete kompromisside kokkulepe, millega jäävad loodetavasti rahule nii bussijuhid kui ka tööandja.

„Meil on hea meel, et jõudsime läbirääkimiste laua taga värske kollektiivlepinguni ning tunnustame tööandjat pingutuse eest, kuna mõistame, et kokku lepitud numbriteni jõudmine ei olnud tööandjale sugugi kerge,“ rääkis Toomel lisades, et ka riiklikul lepitajal oli suur roll poolte üksteisele lähemale toomisel.

Transpordi Ametiühingu bussijuhtide koordinaatori Aare Kübarsepa hinnangul on kollektiivleping GoBusiga täna ja ka varem olnud teistega võrreldes sisuliselt kõige lähemal põhjamaade omadele. „GoBusi lepingus on kõik töötasud korrektselt kirjas ja arusaadavad ning see tagab töötajatele kindluse, et kokkulepitud töötasu alati ka korrektselt välja makstakse,“ lausus Kübarsepp lisades, et bussijuhid ei pea muretsema näiteks sellepärast, et kui nende kütusekulu talvel pisut suurem on, siis sellepärast nende palkade kallale minnakse.

AS-i GoBus juhatuse esimees Enn Randmaa väljendas heameelt, et osapooled said pikaajaliste ning keeruliste läbirääkimiste tulemusena töötasudes kokkuleppele, millega ühtlasi tagatakse töörahu. „GoBusi jaoks on tähtis see, et töötajad teeniksid tööle väärilist tasu. Äsja allkirjastatud palgaleppes kehtivate tariifide alusel töötasude maksmine on eelarveliselt küll pingeline, kuid me kavatseme lepingut väärikalt täita. Oleme sellega palgatasemelt Eesti parimaid töötasusid maksvate bussiettevõte hulgas,“ sõnas Randmaa.

Lisaks GoBusile sõlmis Transpordi Ametiühing värskelt kollektiivlepingu ka Narva Bussivedudega, millega tõusis sealsete bussijuhtide tunnipalk samuti 3,30-eurole. Järgmine suurem väljakutse ametiühingule on jõuda uue sektorileppeni Autoettevõtete Liiduga ning kollektiivlepinguteni bussiettevõtetes, kus kehtiv leping puudub.

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing

---

Allikas: Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing

Täna pärastlõunal allkirjastati sotsiaalministeeriumis riikliku lepitaja juures tervishoiutöötajate palgatõusu sisaldav kollektiivleping.

Valituses eile heaks kiidetud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loeteluga suurendatakse arsti, õe ja hooldaja miinimumbrutotunnipalka, mis on uuest aastast arsti puhul 9, õe puhul 5 ning hooldaja puhul 3 eurot tunnis.

Seni kehtinud kollektiivlepingu järgi on arsti miinimum tunnitasu 8 eurot, õel 4,5 ja hooldustöötajal 2,6 eurot tunnis.

Kollektiivlepingu allkirjastamisel osalesid arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit, õdede liit, kiirabi liit, haiglate liit, haigekassa ja sotsiaalministeerium.

Arstide liidu esindaja Andres Kork ütles ERRi raadiouudistele, et liit on saavutatud kokkuleppega rahul. \”Ma arvan, et kõige olulisem on praegu sõnum, et samm-sammult kahe aasta jooksul olukord paraneb. See sõnum on selline, mis hoiab noori, vähemalt osa neist Eestist ära minemast, mis on praegu kõige olulisem, sest me teame, kui harva võib praegu näha noort arsti või õde.\”

Õdede liidu president Ester Öpik loodab, et selle lepinguga kaasnev töötasu tõus paneb nii mõnegi õe, kel kohver juba pakitud oli, ümber mõtlema.

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et läbirääkimiste tulemused sõltuvad väga töövõtjatest. \”Tänu ja tunnustus selle eest,\” ütles Sule. Tänase kokkuleppe taga on väga suuri kompromisse, mille tarvis on väga paljud inimesed pidanud tegema jõupingutusi.

Tegu on suurima ulatusega kollektiivlepinguga Eestis, sest see hõlmab ligikaudu kahtekümmend tuhandet tervishoiuala töötajat.

ERR

Riikliku lepitaja menetluses on alates k.a septembrist töötüli tervishoiutöötajate ametiühingute ja Eesti Haiglate Liidu ning Kiirabi Liidu vahel seoses üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud eriarvamustega osapoolte vahel.
Lepitusprotseduurid on toimunud konstruktiivses ja ühtteist mõistvas õhkkonnas ning seetõttu on homme võimalik allkirjastada tervishoiuala kollektiivleping aastateks 2015-2016.
Antud leppe puhul on tegemist kõige suurema mõjujõuga kollektiivlepinguga Eestis, hõlmates ligikaudu 20 000 tervishoiuala töötajat.
Palgatõus tervishoiusektoris ületab oluliselt keskmist palgatõusu, mis näitab et Eesti riik hoolib ja väärtustab tervishoius töötavaid inimesi. Lepitaja tänab protsessile kaasa aidanud koostööpartnereid – Eesti Haigekassat ja Sotsiaalministeeriumi tulemusliku koostöö eest.
Töörahu tervishoiusektoris tagab stabiilsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse patsientidele.

Lepingu allkirjastamine toimub reedel, 19. detsembril 2014 kell 13.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125.

Täiendav info: riikliku lepitaja kt Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

PRESSITEADE
06. november 2014

Riikliku lepitaja kt on teinud tervishoiu töötüli pooltele ettepaneku sõlmida Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu ning Eesti Haiglate Liidu vahel eelkokkuleppe, mis arvestab riikliku lepitaja poolt 16.10.2014 tehtud ettepaneku tingimusi.

Eelkokkuleppe allkirjastamine toimub 07. novembril algusega kell 11.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125

Täiendav info: riikliku lepitaja kt Henn Pärn 5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku lepitaja ettepanek 3-7/3 16.10.2014

Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit

Eesti Kiirabi Liit Eesti Õdede Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kollektiivleping

Käesolev kollektiivleping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud vabatahtliku kokkuleppe ja vastastikuse usalduse alusel Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu kui tööandjate ning Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kui töötajate esindajate (edaspidi nimetatud Pooled) vahel,

pidades esmatähtsaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele, võttes eesmärgiks tervishoiutöötajate töökoormust järgnevatel aastatel mitte tõsta ja lähtudes demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu,

ning teadmises et Vabariigi Valitsus kehtestab Haigekassa tervishoiuteenuste loetelud, mis arvestavad palgakomponendi kehtestamisega 2015. aastaks vähemalt: arsti puhul 9,00 eurot tunnis, õe puhul 5,00 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,00 eurot tunnis ning 2016. aastaks vähemalt: arsti puhul 10,00 eurot tunnis, õe puhul 5,50 eurot tunnis ning hooldaja puhul 3,30 eurot tunnis.

1. Üldsätted
1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.3. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.4. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal
1.1.5. Kiirabitehnik – kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.6. Hooldustöötaja – hooldaja, hooldusõde, põetaja, kes töötavad vastava nimetusega ametikohal

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu
2.1. Töötasu alammäärad
2.1.1. Kehtestada alates 01.01.2015. a töötasu alammääraks arstidele 9,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,00 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,25 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,00 eurot tunnis.
2.1.2. Kehtestada alates 01.01.2016. a töötasu alammääraks arstidele 10,00 eurot tunnis, õdedele, ämmaemandatele ja tervishoiu tugispetsialistidele 5,50 eurot tunnis, kiirabitehnikutele 4,7 eurot tunnis (85% õdede töötasu alammäärast) ning hooldustöötajatele 3,30 eurot tunnis.

3. Arst-residentide tööaeg ja töötasu
3.1 Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas.

3.2 Arst-residentide töötasu alammäär
3.2.1 arst-residendi tunnitasu alammäär on võrdne arsti tunnitasu alammääraga.

3.3 Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.

4. Töö- ja puhkeaeg
4.1. Tööaja summeeritud arvestus
Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud.

5. Koolitus
Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõikele 3.

6. Töökoormused
Pooled ja kaasatud organisatsioonid moodustavad töörühma(d), mis töötavad välja arstide, õdede ja hooldajate üldist töökoormuse hindamist võimaldavad personalistandardid eriarstiabis. Personalistandardid kinnitatakse töörühmas osalenud organisatsioonide juhtorganite poolt ning vormistatakse Lepingu lisana. Pooled ja kaasatud organisatsioonid teevad ühise ettepaneku sotsiaalministrile kehtestada kokkulepitud personalistandardid ministri määrusega. Tööandjad kohustuvad alates 2015. aastast võrdlema tegelikke personali töökoormusi kokkulepitud personalistandarditega ning tegema vastava informatsiooni kättesaadavaks töötajaid esindavatele Pooltele. Saadud informatsiooni kasutatakse haiglates kohalike kollektiivlepingute sõlmimisel.

7. Lepingu laiendamine
7.1. Lepingu punktides 2, 3, 4 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses järgnevalt:
7.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest
7.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1-1.1.6 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 7.1.1 sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

8. Lepingu registreerimine kollektiivlepingute andmekogus
Eesti Arstide Liit esitab Lepingu 15 tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist Sotsiaalministeeriumile registreerimiseks kollektiivlepingute andmekogus ja avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord
9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2016.a.
9.2. Juhul kui üks pooltest ei ole vähemalt 3 kuud enne Lepingu tähtaja saabumist teinud teistele pooltele kirjalikku ettepanekut uue kollektiivlepingu sõlmimiseks käesoleva Lepinguga reguleeritud küsimuste osas, pikeneb käesoleva Lepingu kehtivus ühe aasta võrra. Kui uut kollektiivlepingut ei sõlmita enne Lepingu tähtaja saabumist, lõpeb Leping tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.
9.3. Lepingu automaatne üheaastane pikenemine, juhul kui on täidetud punkti 9.2 esimeses lauses sätestatud tingimus, kehtib tähtajatult. Punkti 9.2 teises lauses sätestatud tingimus kehtib ka pikenenud Lepingu puhul, arvestusega, et pikenenud Leping lõpeb vastava üheaastase tähtaja möödumisega, ilma tähtajatuks muutumata.
9.4. Lepingus saab muudatusi teha poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv pool peab sellest teistele pooltele kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult. Muudatuste tegemise ettepanekut ei loeta uue lepingu sõlmimise ettepanekuks ning muudatuste tegemise ettepaneku tegemine ei lõpeta Lepingu kehtivust.
9.5. Lepingu kehtivuse ajal on pooled ja kaasatud organisatsioonid kohustatud täitma Lepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (pidama töörahu).

10. Leping on vormistatud kuues võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kõik allakirjutanud ja riiklik lepitaja saavad ühe eksemplari.

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tervishoiuala lepituskoosolek toimub 02.10.2014 algusega kell 12.00 Sotsiaalministeeriumi hoone V korruse saalis.

Täiendav info: 6269 962

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 18.09.2014 oma menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel seoses üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivse töötüliga. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid tervishoiuala töötajate ja tööandjate Liidud ühiselt 16.09.2014.

Riikliku Lepitaja Kantselei

Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) ja Estonian Air lähevad ummikussejooksnud töövaidlust teisipäeval arutama riikliku lepitaja juurde.
ELA väitel rikkus Estonian Air kollektiivlepingu koondamissätteid, kui jättis eelmise aasta kevadel koondatud piloodid sel kevadel tööle ennistamata. “Kollektiivleping näeb ette, et Estonian Airist enne 31. juulit 2013 koondatud piloodil säilib kahe aasta jooksul eelisõigus endistel tingimustel Estonian Airi tööle tagasi asuda,” ütles BNS-ile ELA juht Helen Reinhold.

«Vastavalt kollektiivlepingule ei ole meil kohustust alates 1. augustist 2013 koondatud pilootidele tööd pakkuda. Vaatamata sellele esitas ettevõte omapoolsed ettepanekud ametiühingule ja pilootidele, kes ei ole hetkel tööga hõivatud,» ütles Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen, kelle sõnul ei sätesta kollektiivleping kohustusi lühikeseks perioodiks värvatavate pilootide ees.

ELA väitel on tööd pakutud osadele koondatud pilootidele ja üks piloot on ka avaldanud soovi tööle asumiseks, ent praeguseni ei ole ühegi koondatud piloodiga töölepingut sõlmitud. Selle asemel on tööleping sõlmitud ühe Hollandi ja kahe Soome piloodiga.

Kuigi sisseostetud pilootide tasu vastab Eesti pilootide palgaskaalale, mis esimese ohvitseri puhul tähendab 2751-eurost brutotasu, peab Reinhold võõrpilootide töölevõtmist põhjendamatuks, juhul kui koondatud Eesti piloodid soovivad tööle asuda.

«Kõne all olevad Soome ja Hollandi piloodid on meil varem töötanud. Tööga mittehõivatud Eesti pilootidel pole sellist kvalifikatsiooni, mida lühiajaline töö eeldab, ilma et ettevõte teeks ebamõistlikke kulutusi kvalifikatsiooni saavutamiseks,» ütles Eskelinen.

Eelmisel aastal Estonian Airis kasutusel olnud kolmest lennukitüübist Saab, Embraer ja Canadair on praeguseks kasutusel ainult kaks viimast. Saabi lennukitelt koondatud Eesti pilootidel puudub aga Embraeri ja Canadairi tüübipädevus.

Reinholdi sõnul ei saa see olla takistuseks töökoha tekkimisel teistel lennukitüüpidel. Töötaja ei ole vastutav selle eest, et tööandja vahetab ära tema töövahendi. Sellisel juhul on tööandjal kohustus töötaja teise töövahendi jaoks ümber koolitada.

Estonian Airi väitel võib ettevõte valida, kas koolitada vastava tüübipädevuseta piloodid lühiajaliseks lepinguks, mis on majanduslikult ebamõistlik, või võtta ajutiselt tööle vastava tüübikoolitusega piloodid.

Reinholdi sõnul tuleb tööandjal paratamatult arvestada tüübikoolitusega kaasneva kuluga, kui ta vahetab lennukitüüpe. “Estonian Airil puudub pikaajaline strateegia enda töö korraldamiseks. See on tööandja elamine üks päev korraga.

Viimane koondamine toimus detsembris, kus jäeti piloote alles viie lennuki jaoks, olgugi et Estonian Air opereerib seitsme lennukiga ning ELA pööras Estonian Airi tähelepanu jõude seisvate lennuki kuludele. Hetkel pole koondatud tüübipädevusega piloodid veel töölt lahkunudki, kuid juba märtsis tekkis pilootide puudus,” lisas Reinhold.

Seni tulutult kulgenud läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algasid 2013. aasta sügisel. Pilootide peamisteks muredeks on töö- ja puhkeaja korraldus, palga korreleerimine inflatsiooniga, töökogemust arvestav edutamissüsteem ja esmased sotsiaalsed garantiid, mis väärtustavad lenduri kui tippspetsialisti staatust.

BNS

---

Allikas: e.24.postimees.ee

AS Tallink Grupp ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) kirjutasid täna alla kollektiivlepingu pikendamise kokkuleppele, mille kohaselt ettevõte tõstab 2014. aastal laevaperede liikmete palku keskmiselt 8,4%, teatas ettevõte.
Kolmapäeval Tallinki ja EMSA esindajate allkirjad saanud kokkulepe põhineb riikliku lepitaja viimasel ettepanekul ja selle järgi tõuseb laevapere liikmete keskmine brutopalk alates 2014. aasta 1. jaanuarist keskmiselt 8,4%. Kokkuleppe kohaselt hakkasid uued palgamäärad kehtima 1. jaanuarist ja kehtivad aasta lõpuni.

Äriuudised

---

Allikas: Postimees