R I I K L I K L E P I T A J A
O T S U S 3-1/3.19
Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluse kohta
Tallinn 02.02.2017
Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 07.04.2016, vastavalt riikliku lepitaja põhimäärusele, oma menetlusse tervishoiuala kollektiivse töötüli kollektiivlepingu sõlmimise küsimuses. Töötüli üheks pooleks on töötajaid esindavad organisatsioonid: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiu Kutseliit, Eesti Õde Liit ja teiseks pooleks tööandjaid esindavad liidud: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid töötajaid esindavad organisatsioonid 01.04.2016.
Töötüli menetluse esimeses etapis kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja töötüli asjaolude välja selgitamise eesmärgil eraldi töötajate esindajatega ja tööandja esindajaga.
Riikliku lepitaja kohusetäitja kutsus kolmel korral: 31.05.16, 29.09.16, 09.01.17 kokku lepituskoosolekud, kus pooled väljendasid omapoolseid seisukohti seoses kollektiivlepingu sõlmimisega ja andsid ülevaate tervishoius toimuvast. Lisaks toimunud lepituskoosolekutele kutsus lepitaja kokku tervishoiualase ümarlaua, kus osalesid lisaks töötüli osapooletele Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ja Rahandusministeeriumi esindaja ning Haigekassa esindajad. Ümarlaual käsitleti põhjalikumalt tervishoiuasutustes toimuvat tingimustes, kus ravijuhtude arv on aasta-aastalt vähenenud.
Menetluse käigus väljendasid töötüli osapooled vajadust sõlmida lisaks kollektiivlepingule ka ühiste kavatsuste protokoll, mis sisaldaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse parandamise ja tervishoiu rahastamise suurendamise põhimõtted. Dokumendile pidanuks alla kirjutama lisaks töötüli osapooltele ka tervise- ja tööminister ning Eesti haigekassa juhatuse esimees.
Arvestades kohtumistel ja aruteludes kuuldut, osapoolte poolt tehtud ettepanekuid ning konsulteerides Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajatega lepingu rahastamise küsimusi, tegi riikliku lepitaja kt 23.01.2017 osapooltele lepitusettepaneku 3-1/3.18, mis sisaldas kollektiivlepingu projekti ja ühiste kavatsuste protokolli (ettepanek lisatud otsusele).
Töötüli osapooled esitasid lepitusettepaneku paketile järgmised eriarvamused.
Tervishoiutöötajate ametiühingud lükkasid ettepaneku tagasi, kuna pakutu sellisel kujul ei anna nendele kindlust, et võetakse konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, mis tagaksid patsientidele vajaliku õigeaegse ja kvaliteetse ravi (eriarvamus lisatud otsusele).
Haiglate Liit väljendas rahulolematust rahastatavate ravijuhtude vähenemisega Haigekassa ja tervishoiuteenuste osutajate vahel sõlmitavates lepingutes, vaatamata antud lubadusele ravijuhtude arvu tõusu kohta 2017. aastal. See tekitab Haiglate Liidu liikmetes kahtlust lepitusettepaneku jõukohasuses kõigile liidu liikmetele. Samuti ei ole EHL rahul sellega, et kollektiivlepingust jäi välja nende ettepanekuna tehtud punkt, mis välistaks koefitsientide vähendamise lepingumahtu ületava töö eest tasumisel (eriarvamus lisatud otsusele).
Perearstide Selts andis teada, et nemad ei ole pakutud tingimustel valmis lepet sõlmima, kuna haiglaarstiabi ja perearstiabi peab kohtlema võrdselt, kõik lähenemised rahastada arste lähtuvalt erialast või konkreetsest töökohast on vastuvõtmatud ning palgakomponendi tõus eriarstiabis ning perearstiabis peab olema võrdsetel alustel (eriarvamus lisatud otsusele).
Eelnevast tulenevalt ei ole riikliku lepitaja kohusetäitjal võimalik jätkata lepitusmenetlust ja uute ettepanekute esitamist.
Vastavalt riikliku lepitaja põhimääruse punktile 22 lõpetab riikliku lepitaja kt kollektiivse töötüli lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel leppimust saavutamata.
Riikliku lepitaja kt avaldab tunnustust osapooltele lepitusmenetluse käigus tehtud töö eest. Omavahel suudeti kokku leppida pikalt lahenduseta olnud töökoormuste ja puhkuste küsimused. Riikliku lepitaja kt peab oluliseks, et osapoolte vahel protsessi käigus tekkinud senisest suurem usaldus säiliks. Kahju on sellest, et kuigi pooled jõudsid alampalga küsimustes kokkuleppele, mis taganuks kahe aasta jooksul hooldajate ja õdede palgatõusu 20 % ja arstidel 10 % ulatuses, jääb kollektiivleping sõlmimata.
Henn Pärn
Riikliku lepitaja kohusetäitja