Estonian Airi ja lendurite tüli jõuab riikliku lepitaja juurde

Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) ja Estonian Air lähevad ummikussejooksnud töövaidlust teisipäeval arutama riikliku lepitaja juurde.
ELA väitel rikkus Estonian Air kollektiivlepingu koondamissätteid, kui jättis eelmise aasta kevadel koondatud piloodid sel kevadel tööle ennistamata. “Kollektiivleping näeb ette, et Estonian Airist enne 31. juulit 2013 koondatud piloodil säilib kahe aasta jooksul eelisõigus endistel tingimustel Estonian Airi tööle tagasi asuda,” ütles BNS-ile ELA juht Helen Reinhold.

«Vastavalt kollektiivlepingule ei ole meil kohustust alates 1. augustist 2013 koondatud pilootidele tööd pakkuda. Vaatamata sellele esitas ettevõte omapoolsed ettepanekud ametiühingule ja pilootidele, kes ei ole hetkel tööga hõivatud,» ütles Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen, kelle sõnul ei sätesta kollektiivleping kohustusi lühikeseks perioodiks värvatavate pilootide ees.

ELA väitel on tööd pakutud osadele koondatud pilootidele ja üks piloot on ka avaldanud soovi tööle asumiseks, ent praeguseni ei ole ühegi koondatud piloodiga töölepingut sõlmitud. Selle asemel on tööleping sõlmitud ühe Hollandi ja kahe Soome piloodiga.

Kuigi sisseostetud pilootide tasu vastab Eesti pilootide palgaskaalale, mis esimese ohvitseri puhul tähendab 2751-eurost brutotasu, peab Reinhold võõrpilootide töölevõtmist põhjendamatuks, juhul kui koondatud Eesti piloodid soovivad tööle asuda.

«Kõne all olevad Soome ja Hollandi piloodid on meil varem töötanud. Tööga mittehõivatud Eesti pilootidel pole sellist kvalifikatsiooni, mida lühiajaline töö eeldab, ilma et ettevõte teeks ebamõistlikke kulutusi kvalifikatsiooni saavutamiseks,» ütles Eskelinen.

Eelmisel aastal Estonian Airis kasutusel olnud kolmest lennukitüübist Saab, Embraer ja Canadair on praeguseks kasutusel ainult kaks viimast. Saabi lennukitelt koondatud Eesti pilootidel puudub aga Embraeri ja Canadairi tüübipädevus.

Reinholdi sõnul ei saa see olla takistuseks töökoha tekkimisel teistel lennukitüüpidel. Töötaja ei ole vastutav selle eest, et tööandja vahetab ära tema töövahendi. Sellisel juhul on tööandjal kohustus töötaja teise töövahendi jaoks ümber koolitada.

Estonian Airi väitel võib ettevõte valida, kas koolitada vastava tüübipädevuseta piloodid lühiajaliseks lepinguks, mis on majanduslikult ebamõistlik, või võtta ajutiselt tööle vastava tüübikoolitusega piloodid.

Reinholdi sõnul tuleb tööandjal paratamatult arvestada tüübikoolitusega kaasneva kuluga, kui ta vahetab lennukitüüpe. “Estonian Airil puudub pikaajaline strateegia enda töö korraldamiseks. See on tööandja elamine üks päev korraga.

Viimane koondamine toimus detsembris, kus jäeti piloote alles viie lennuki jaoks, olgugi et Estonian Air opereerib seitsme lennukiga ning ELA pööras Estonian Airi tähelepanu jõude seisvate lennuki kuludele. Hetkel pole koondatud tüübipädevusega piloodid veel töölt lahkunudki, kuid juba märtsis tekkis pilootide puudus,” lisas Reinhold.

Seni tulutult kulgenud läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks algasid 2013. aasta sügisel. Pilootide peamisteks muredeks on töö- ja puhkeaja korraldus, palga korreleerimine inflatsiooniga, töökogemust arvestav edutamissüsteem ja esmased sotsiaalsed garantiid, mis väärtustavad lenduri kui tippspetsialisti staatust.

BNS


Allikas: e.24.postimees.ee